Eesti ja Soome kaitseväed alustavad NestAI-ga sõjalise tehisaru koostööd

Eesti kaitsevägi, Soome kaitsevägi ja Euroopa kaitsevaldkonna tehisarulabor NestAI sõlmisid 30. juunil koostöökavatsuste protokolli, millega luuakse raamistik sõjalise tehisaru võimete arendamiseks. Koostöö hõlmab teadmiste vahetamist, ühisarendust, väljaõpet ja tehnilist koostööd. Eesti kaitseväe teate järgi keskendutakse esialgu kohanevale ja õppivale tehisarule, juhtimistoe lahendustele ning autonoomsetele ja mehitamata süsteemidele.

Praktilise koostöö tuumikuks on Soome kaitseväe tehisintellekti oivakeskus ja Eesti kaitseväe tulevikuvõime ja innovatsiooni väejuhatus. Eesti kaitseväe teate järgi on eesmärk luua ühine tehisaru kompetentsi- ja arendusvõrgustik, mis aitaks vähendada dubleerimist, jagada katsetustest saadud kogemusi ja luua eeldused laiemaks rahvusvaheliseks koostööks.

NestAI rõhutas oma teates olulist piirangut: koostöökavatsuste protokoll ei sisalda rahalisi kohustusi. See tähendab, et tegemist ei ole relvasüsteemi ostulepingu ega konkreetse hankega, vaid raamistikuga, mille alusel hakatakse valima pilootprojekte ja koostöövaldkondi.

Uudis asetub laiemasse kaitsepoliitilisse konteksti. Eesti kaitseministeeriumi kaitsevaldkonna tehisaru strateegia kirjeldab, et Ukraina sõda on kiirendanud tehisaru kasutust otsustustoel, luureandmete töötlemisel ja sihtmärkide leidmisel ning et Eesti peab oma väiksuse ja piiratud ressursside tõttu otsima tehnoloogilisi eeliseid. Samal ajal on Balti riikide õhuruum viimastel kuudel olnud drooniintsidentide surve all, mis on tõstnud esile vajaduse drooni- ja õhukaitsevõimete järele.

Allikapõhi: artikkel tugineb Eesti kaitseväe ja NestAI ametlikele teadetele, Soome kaitseväe varasemale andme- ja tehisaru strateegia teatele, Eesti kaitseministeeriumi kaitsevaldkonna tehisaru strateegiale, NATO tehisaru strateegia kokkuvõttele, Nokia ja NestAI rahastusteatele, Patria ja NestAI koostööteatele ning Reutersi ja ERR-i kaitseuudistele.

Mis täpselt muutus

30. juunil allkirjastatud LOI ehk koostöökavatsuste protokoll ei loo veel konkreetset relvasüsteemi ega anna teada valmistoote kasutuselevõtust. Selle tähtsus on mujal: Eesti ja Soome kaitseväed seovad oma sõjalise tehisaru arenduse senisest otsesemalt ühisesse arendus- ja katsetusvõrgustikku, kuhu kaasatakse Euroopa kaitsetehnoloogia ettevõte.

Esimesed valdkonnad on kolm. Esiteks kohanev ja õppiv tehisaru, mille eesmärk on muuta süsteemid kasutuskeskkonna muutudes paremini kohanduvaks. Teiseks juhtimistugi ehk lahendused, mis aitavad staapidel ja üksustel kiiremini infot koondada, olukorda hinnata ja otsuseid ette valmistada. Kolmandaks autonoomsed ja mehitamata süsteemid, mille alla kuuluvad droonid, mehitamata maismaa- või meresüsteemid ning nende juhtimiseks vajalik tarkvara.

Eesti kaitseväe juhataja asetäitja kindralmajor Viktor Kalnitski sõnul loob dokument aluse praktiliseks koostööks sõjalise tehisaru valdkonnas. Kalnitski rõhutas Eesti kaitseväe teates operatsioonitasandi kogemuse, tehnilise pädevuse ja katsetustest saadud õppetundide ühendamist ning vajadust säilitada riiklik kontroll andmete, tehnoloogia ja operatsioonilise kasutuse üle.

Soome poolelt seostas kindralmajor Sami Nurmi koostöö Soome kaitseväe andme- ja tehisaru strateegiaga. Tema sõnul on Eesti partnerlus üks samm riikliku ja rahvusvahelise andme- ning tehisaru ökosüsteemi loomisel. NestAI teates lisas Nurmi, et eesmärk on arendada liitlastega koostalitlusvõimelisi võimeid.

Kes on NestAI ja miks see nimi on oluline

NestAI on Soome taustaga Euroopa kaitsevaldkonna tehisarulabor, mis arendab adaptiivset tarkvaraplatvormi lahinguvälja operatsioonide jaoks. Ettevõtte enda kirjelduse järgi on selle keskne toode NestOS, avatud ja moodulitest koosnev platvorm mehitamata ja juhtimissüsteemide jaoks. NestAI rõhutab mitme tootja lahenduste ühendamist, tarnijaluku vältimist ja Euroopa kontrolli kriitiliste tehisaruvõimete üle.

Ettevõte on kiiresti kasvanud. Nokia ja NestAI teatasid 2025. aasta novembris strateegilisest partnerlusest ning Nokia ja Soome riiklik investeerimisettevõte Tesi investeerisid NestAI-sse kokku 100 miljonit eurot. Nokia teate järgi arendab NestAI järgmise põlvkonna tehisaru mehitamata sõidukite, autonoomsete operatsioonide ning juhtimis- ja kontrolliplatvormide jaoks kaitse-, turbe-, logistika-, seire- ja taristukasutuses.

NestAI ei tegutse ainult Eesti ja Soome kaitsevägede suunal. Mais 2026 teatas ettevõte koostööst Soome kaitsetööstusfirmaga Patria, mille eesmärk on tuua NestOS-i adaptiivne tarkvara Patria mehitamata õhusõidukite platvormidele. Patria juht Panu Routila sidus selle Ukraina sõja õppetundidega ning märkis, et mehitamata süsteeme tuleb arendada nõudlike Euroopa olude jaoks.

See muudab NestAI rolli tundlikuks. Tegemist ei ole tavalise tarkvarafirmaga, kes müüb valmis teenust. Ettevõte püüab ehitada alusplatvormi, mille peale võivad tulevikus toetuda juhtimistugi, droonid, sensorivõrgud ja muud mehitamata süsteemid. Sellise tarkvara puhul on küsimus sama palju kontrollis, auditeeritavuses ja liitlastega ühildumises kui mudeli täpsuses.

Miks Eesti ja Soome koostöö praegu tähtis on

Soome kaitsevägi avaldas 2025. aasta oktoobris andme- ja tehisaru strateegia, mis suunab organisatsiooni andmekesksema juhtimise, teadmushalduse ja tehisaru kasutamise poole. Soome kaitseväe teatel pidi 2026. aasta alguses tööle hakkama tehisaru oivakeskus, mis koondab oskused, arendusvõime ja koostöövõrgustiku kaitseväe vajaduste jaoks.

Eesti poolel on sarnane loogika. Tulevikuvõime ja innovatsiooni väejuhatuse ülesanne on kaitseväe kodulehe järgi koordineerida kaitseväe lahinguvõime kestlikku kasvatamist, jälgida sõjalisi ja tehnoloogilisi arenguid ning juhtida arendusprojekte vajaduse sõnastamisest testitud lahenduse integreerimiseni. Samal lehel kirjeldatakse väejuhatuse rolli kaitseväe, kaitsetööstuse, teadusasutuste, avaliku sektori ja rahvusvaheliste partnerite koostöö korraldamisel.

Seetõttu ei ole Eesti ja Soome koostöö ainult tehnoloogiaeksperiment. Mõlemad riigid püüavad muuta kaitseväe arendust kiiremaks, andmepõhisemaks ja vähem sõltuvaks üksikust tarnijast. Eriti oluline on see väikeriikidele, kellel ei ole võimalik ehitada kõiki süsteeme üksi ega osta igale uuele ohule eraldi suurt platvormi.

Eesti kaitsevaldkonna tehisaru strateegia rõhutab, et tehisaru ja autonoomsete süsteemide mõistlik kasutamine võib anda Eestile asümmeetrilisi ja kulutõhusaid eeliseid. Sama dokument toob Ukrainast näidetena välja Delta olukorrateadlikkuse süsteemi ja sensoripõhise lahinguvälja luurelahenduse Avengers ning märgib, et tehisaruga seotud süsteemid on olnud olulised otsustustoel, luureandmete töötlemisel ja sihitamisel.

Tehisaru kaitses ei tähenda ainult autonoomset relva

Sõjalise tehisaru käsitlemisel kipub avalik arutelu kiiresti liikuma autonoomsete relvade juurde. Eesti ja Soome NestAI koostöö kirjeldus on laiem. Juttu on juhtimistoe lahendustest, mehitamata süsteemidest, õppivast tarkvarast, avatud arhitektuurist ja liitlastega koostalitlusest.

Juhtimistugi tähendab kaitsevaldkonnas seda, et süsteem aitab koguda ja korrastada eri allikatest tulevat infot, näiteks sensoritest, droonidelt, üksustelt, sidekanalitest või luureandmetest. Tehisaru saab aidata mustreid leida, prioriteete pakkuda ja inimesele paremat olukorrapilti anda. See ei vabasta inimest vastutusest, kuid võib vähendada info üleküllust ja lühendada aega, mis kulub olukorra mõistmiseks.

Autonoomsed ja mehitamata süsteemid tähendavad, et osa tegevusest liigub inimese otsese käsijuhtimise alt tarkvara toetatud töörežiimi. See võib olla navigatsioon, sensorite töötlus, takistuste vältimine, sihtmärkide eelklassifitseerimine või sidekatkestuse korral käitumine. Sellised funktsioonid on eriti tähtsad elektroonilise sõjapidamise keskkonnas, kus GPS, sidekanalid ja pilveühendused ei pruugi olla püsivalt kättesaadavad.

NATO 2024. aasta uuendatud tehisaru strateegia rõhutab, et liitlased peavad tehisaru kasutama vastutustundlikult ning samal ajal kiirendama selle kasutuselevõttu võimearenduses. NATO toob põhimõtetena esile seaduslikkuse, vastutuse ja aruandekohustuse, selgitatavuse ja jälgitavuse, töökindluse, juhitavuse ning kallutatuse vähendamise. Sama strateegia peab kvaliteetseid ja usaldusväärseid andmeid turvaliste tehisarusüsteemide eelduseks.

Avatud ja moodulitest koosnev ülesehitus on poliitiline valik

Eesti kaitseväe ja NestAI teated rõhutavad avatud ja moodulitest koosnevat ülesehitust. See tähendab, et süsteeme peaks saama ühendada eri tootjate platvormidega, ilma et kaitsevägi jääks sõltuma ühest ettevõttest või ühest suletud tehnoloogiast.

Kaitsevaldkonnas on see kriitiline. Kui juhtimissüsteem, droonitarkvara, sensorivõrk või andmekiht on ühe tarnija küljes kinni, võib hilisem arendus aeglustuda, kallineda või muutuda poliitiliselt riskantseks. Avatud arhitektuur ei tähenda, et kõik oleks avalik või turvamata. See tähendab pigem, et liidesed, andmemudelid ja integratsioonipõhimõtted on sellised, et süsteemi saab kontrollitud viisil edasi arendada.

Sama põhimõte on tähtis ka liitlaste koostöös. Eesti ja Soome ei saa ehitada kaitseväe tehisaru ainult oma siseriikliku loogika järgi, sest kriisi korral peab see töötama koos NATO juhtimise, side, sensorite, õhutõrje, drooni- ja luuresüsteemidega. NATO strateegia toob ühe soovitud tulemusena välja tehisarusüsteemide kasvava koostalitlusvõime kogu alliansis.

Drooniintsidendid lisavad teemale praktilise surve

Lähteteksti lõpuosa seob Eesti ja Soome koostöö Balti riikide drooniohuga. See seos on sisuliselt põhjendatud, kuid seda tuleb täpsustada. Koostöökavatsuste protokoll ei ole otsene vastus ühele konkreetsele drooniintsidendile. Küll aga toimub see samas julgeolekukeskkonnas, kus droonid, elektrooniline sõjapidamine ja õhukaitse on muutunud Balti riikide jaoks igapäevaseks riskiteemaks.

Reutersi ülevaate järgi on alates 2026. aasta märtsist Soome, Eesti, Läti ja Leedu õhuruumiga seotud mitmeid drooniintsidente. Nende seas oli 25. märtsil juhtum, kus üks droon tabas Eestis Auvere elektrijaama korstent, 19. mail tulistas NATO hävitaja Eesti kohal alla kahtlustatava Ukraina drooni ning mais pidid Leedu ja Läti reageerima õhuohu hoiatustele. Reutersi järgi on Ukraina väitnud, et osa droone suunati kõrvale Venemaa elektroonilise sõjapidamise tõttu.

Balti kaitseministrid rõhutasid märtsis ühises avalduses, et drooniintsidendid näitavad vajadust tugevdada mitmekihilist õhukaitset, drooni- ja vastudroonisüsteeme ning akustilisi sensoreid. Avalduses kutsuti NATO-t kiirendama õhukaitse ja droonitõrje tugevdamist Balti riikides.

Mais kutsusid Eesti, Läti ja Leedu presidendid NATO-t liikuma Balti õhuturbemissioonilt täielikuma õhukaitsemissiooni poole ning lisama Balti piirkonda droonitõrjevõimeid. See näitab, et droonid ei ole enam ainult sõjatandri küsimus Ukrainas, vaid ka NATO idatiiva siseturvalisuse ja taristukaitse küsimus.

Eesti kaitse-eelarve valikud näitavad sama suunda

Eesti otsustas aprillis peatada 500 miljoni euro suuruse uute lahingumasinate hanke ja suunata raha õhukaitsesse, droonidesse, mehitamata süsteemidesse ja olukorrateadlikkusse. ERR-i teatel põhjendas kaitseminister Hanno Pevkur otsust Ukraina kogemuse, turuolukorra ja kaitseväe juhataja sõjalise nõuandega.

See ei tähenda, et soomusmanööver kaotaks tähtsuse. Pigem näitab otsus, et Eesti peab piiratud rahaga valima võimeid, mis annavad järgmise kümnendi ohupildi juures kõige suurema mõju. Droonitõrje, sensorid, õhukaitse, mehitamata süsteemid ja tarkvaraline juhtimistugi on sellises valikus loogilised prioriteedid.

NestAI koostöö sobitub sellesse mustrisse. Kui riik ostab droone, vastudroone, õhutõrjet ja sensoreid, muutub nende juhtimiseks ning omavahel ühendamiseks vaja tarkvara, andmemudeleid ja otsustustuge. Üksik droon ei ole võime. Võime tekib siis, kui sensor, side, tarkvara, väljaõpe, reeglid ja juhtimisahel töötavad koos.

Ekspertide ja osapoolte vaade

Kindralmajor Viktor Kalnitski sõnum Eesti kaitseväe teates on ettevaatlikult praktiline: tehisaru kasutuselevõttu ei käsitleta eraldiseisva tehnoloogiaostuna, vaid operatsioonitasandi teadmise, tehnilise oskuse ja katsetustest saadud kogemuse ühendamisena. Ta rõhutas ka koostalitlust liitlastega ja riiklikku kontrolli andmete ning kasutuse üle.

Kindralmajor Sami Nurmi sidus koostöö Soome kaitseväe andme- ja tehisaru strateegiaga. Soome kaitseväe varasem teade kirjeldas strateegia eesmärgina liikumist andmekeskse juhtimise poole ning tehisaru oivakeskuse loomist 2026. aasta alguses. See tähendab, et Eesti ei liitu juhusliku katsega, vaid Soome kaitseväe laiemalt planeeritud arendusmudeliga.

Peter Sarlin, NestAI juhatuse esimees, rõhutas nii Eesti kaitseväe kui NestAI teates avatud, moodulitest koosnevat ja riikliku kontrolli all olevat arendust. Tema hinnangul peab võimearenduse tempo ja suund jääma nende riikide kätte, kes süsteeme kasutavad.

Patria juht Panu Routila sidus NestAI koostöö mehitamata süsteemidega Ukraina sõja õppetundidega. Patria ja NestAI maikuises teates ütles ta, et sõda Ukrainas aitab mõista praeguse ja tulevase sõjapidamise olemust ning et mehitamata süsteemid peavad töötama Euroopa kõige nõudlikumates tingimustes.

Eesti lugeja vaade

Eesti kasutaja jaoks on selle loo peamine tähendus julgeolekupoliitiline. Kaitseväe tehisaru ei tähenda siin vestlusroboti lisamist staapi, vaid katset ehitada tarkvaraline ja andmeline alus, mis aitab juhtida mehitamata süsteeme, töödelda kiiremini sensorite infot ja toetada otsustamist olukorras, kus aeg, side ja andmete usaldusväärsus on piiratud.

Eesti ettevõtetele ja arendajatele võib koostöö avada tulevikus ka tööstusliku võimaluse. Kui võrgustikku hakatakse hiljem laiendama teiste riikide, kompetentsikeskuste ja tööstuspartnerite suunas, võivad selles osaleda ka küberkaitse, droonide, sensorite, andmeplatvormide, side, simulaatorite ja infoturbe ettevõtted. NestAI teate järgi on pikaajaline eesmärk just sellise laiema kaitsevaldkonna tehisaru ökosüsteemi kujundamine.

Avaliku sektori jaoks on õppetund laiem. Sõjalise tehisaru arendamisel ei piisa tugevast mudelist ega ühest heast ettevõttest. Vaja on selgeid andmereegleid, testimiskeskkondi, õigusi, auditit, vastutust, koostalitlust ja väljaõpet. NATO strateegia rõhutab samamoodi testimist, hindamist, kontrolli ja usaldusväärseid andmeid kui vastutustundliku kasutuse eeltingimusi.

Eesti kaitsevaldkonna jaoks on oluline ka suveräänsuse küsimus. Kui kriitiline tehisarusüsteem sõltub täielikult väljaspool Euroopat asuvast platvormist või suletud tarnijast, võib see kriisi ajal muutuda riskiks. Eesti ja Soome koostöö sõnum on, et Euroopa liitlased tahavad osa võtmetarkvarast ja arendusvõimest enda kontrolli alla jätta.

Riskid ja piirangud

Esimene piirang on see, et LOI ei ole hange ega valmis võime. See ei tähenda, et Eesti kaitseväel oleks lähiajal kasutuses uus NestAI-l põhinev drooni- või juhtimissüsteem. Esmalt tuleb valida pilootprojektide fookus, katsetada, hinnata õppetunde ja otsustada, mida laiendada.

Teine risk puudutab vastutust. Kui tehisaru toetab sõjalist otsust, peab olema selge, kes otsustab, kes kontrollib, kes vastutab vea eest ja kuidas süsteemi käitumist hiljem uurida saab. NATO vastutustundliku kasutuse põhimõtted rõhutavad seaduslikkust, vastutust, selgitatavust, jälgitavust ja juhitavust just seetõttu, et sõjalises keskkonnas võib vale järeldus kaasa tuua otsese kahju.

Kolmas piirang on andmete kvaliteet. Tehisaru ei paranda iseenesest katkist olukorrapilti. Kui sensorid annavad vastuolulisi andmeid, side katkeb või üksused kasutavad erinevaid andmeformaate, peab süsteem suutma ebaselgust näidata, mitte seda peita. Eesti kaitseministeeriumi strateegia rõhutab samuti kiire ja täpse sihitamise ning otsustamise tähtsust, kuid see eeldab korrastatud andme- ja juhtimisahelat.

Neljas risk on tarnijalukk, mida osapooled püüavad küll avatud arhitektuuriga vähendada. Avatud ja moodulitest koosnev ülesehitus on tugev põhimõte, kuid see vajab tegelikke tehnilisi standardeid, liideseid, testimist ja lepinguõigusi. Vastasel juhul jääb “avatud arhitektuur” loosungiks, mitte praktiliseks kaitseks sõltuvuse vastu.

Viies risk puudutab eskalatsiooni ja eksimusi. Droonide, elektroonilise sõjapidamise ja õhukaitse keskkonnas tuleb süsteemidel eristada vastase tegevust, eksinud drooni, tsiviilobjekti, oma üksuse sensoriviga ja võimalikku provokatsiooni. Mida rohkem automatiseerimist otsustustoe lähedale tuuakse, seda olulisemaks muutub inimese arusaam süsteemi piiridest.

Mida edasi jälgida

Järgmine oluline samm on pilootprojektide valik. Tähelepanu tasub pöörata sellele, kas Eesti ja Soome alustavad juhtimistoe, droonide, sensorite, väljaõppe, simulatsiooni või andmeplatvormi katsetustest. Nende valik näitab, kas koostöö keskendub esialgu tarkvaralisele andmekihile või konkreetsematele mehitamata süsteemidele.

Samuti tasub jälgida, kas võrgustikku kaasatakse teisi riike ja ettevõtteid. Eesti kaitseväe ja NestAI teated kirjeldavad pikaajalise eesmärgina teiste riikide tehisaruorganisatsioonide, kompetentsikeskuste ja tööstuspartnerite kaasamist. Kui see õnnestub, võib Eesti ja Soome koostöö kujuneda Põhjala-Balti kaitsetehnoloogia arendusmudeliks, mitte ainult kahepoolseks projektiks.

Kolmandaks tuleb jälgida, kuidas koostöö haakub NATO ja EL-i drooni- ning õhukaitsealgatustega. Balti kaitseministrite ühine avaldus seostas drooniintsidendid vajadusega tugevdada mitmekihilist õhukaitset ja droonitõrjet. Kui Eesti-Soome tehisarukoostöö suudab pakkuda praktilist tarkvaralist tuge sensorite, droonide ja juhtimissüsteemide ühendamisel, võib selle mõju olla suurem kui üksikute pilootide maht esialgu näitab.

Kokkuvõte

Eesti, Soome ja NestAI koostöökavatsus ei ole valmis sõjalise tehisarusüsteemi väljakuulutamine. See on raamistik, mille kaudu kaks NATO idatiiva riiki hakkavad koos Euroopa kaitsetehnoloogia ettevõttega otsima viise, kuidas muuta juhtimistugi, mehitamata süsteemid ja õppiv tarkvara liitlastega paremini ühildatavaks.

Loo tuum ei ole üks konkreetne mudel ega droon, vaid arendusmudel. Eesti ja Soome püüavad ühendada sõjalise kogemuse, tööstuse tehnilise oskuse, avatud arhitektuuri ja riikliku kontrolli. Kui see jääb ainult protokolliks, on mõju väike. Kui sellest kasvavad testitud, auditeeritavad ja liitlaste süsteemidega ühilduvad võimed, võib koostöö olla oluline samm Põhjala-Balti kaitsetehnoloogia küpsemisel.

Korduma kippuvad küsimused

Mis kokkuleppe Eesti, Soome ja NestAI sõlmisid?

Eesti kaitsevägi, Soome kaitsevägi ja NestAI sõlmisid 30. juunil 2026 koostöökavatsuste protokolli, mille eesmärk on edendada sõjalise tehisaru võimete arendamist. Dokument loob raamistiku teadmiste vahetamiseks, ühisarenduseks, väljaõppeks ja tehniliseks koostööks.

Kas see on relvasüsteemi ostuleping?

Ei. NestAI teate järgi ei sisalda LOI rahalisi kohustusi. See on koostööraamistik, mille alusel hakatakse valima pilootprojekte ja hindama edasist koostööd.

Millistele valdkondadele koostöö keskendub?

Esialgu keskendutakse kohanevale ja õppivale tehisarule, juhtimistoe lahendustele ning autonoomsetele ja mehitamata süsteemidele. Oluline eesmärk on arendada lahendusi, mis toimivad eri riikide ja liitlaste süsteemides.

Kes viivad koostööd praktiliselt ellu?

Sisulise koostöö osapooled on Soome kaitseväe tehisintellekti oivakeskus ja Eesti kaitseväe tulevikuvõime ja innovatsiooni väejuhatus.

Mis on NestAI?

NestAI on Euroopa kaitsevaldkonna tehisarulabor, mis arendab avatud ja moodulitest koosnevat NestOS-i platvormi mehitamata ja juhtimissüsteemide jaoks. Ettevõte on kaasanud Nokialt ja Tesi investeerimisfondilt kokku 100 miljonit eurot.

Kuidas see seostub drooniohuga Balti riikides?

Koostöö ei ole otsene vastus ühele drooniintsidendile, kuid toimub samas julgeolekukeskkonnas, kus droonid ja elektrooniline sõjapidamine on muutunud Balti riikide jaoks oluliseks riskiks. Reuters on kirjeldanud mitut 2026. aasta drooniintsidenti Soome, Eesti, Läti ja Leedu õhuruumi lähedal või sees.

Miks räägitakse avatud arhitektuurist?

Avatud ja moodulitest koosnev ülesehitus peaks võimaldama süsteeme arendada ja ühendada eri tootjate lahendustega, ilma et kaitsevägi jääks sõltuma ühest tarnijast. See on oluline nii Eesti kontrolli, liitlastega koostalitluse kui ka hilisema arendatavuse seisukohalt.

Mida peaks edasi jälgima?

Kõige olulisemad järgmised sammud on pilootprojektide valik, testimise tulemused, võimalike uute riikide ja tööstuspartnerite kaasamine ning see, kuidas koostöö haakub NATO ja EL-i drooni- ning õhukaitsealgatustega.