Flandria ülikoolid loovad koolidele tehisaru kasutamise raamistiku

Flandria viis ülikooli saavad ülesande töötada välja haridussektori ühine tehisaru kasutamise raamistik. Algatus tuleb Flandria haridusministri Zuhal Demiri ettepanekul ning selleks eraldab Flandria valitsus 10 miljonit eurot.

Eesmärk on anda koolidele selgemad reeglid ja praktilised tööriistad olukorras, kus tehisaru kasutamine on juba jõudnud klassiruumidesse, kuid õpetajatel, koolijuhtidel ja õpilastel ei ole alati ühist arusaama, millal, kuidas ja milliste piirangutega seda kasutada.

Demiri sõnul ei saa Flandria lubada, et koolid võtavad uusi tööriistu kasutusele ükshaaval ja ilma piisavate kaitsemeetmeteta. Raamistik peab aitama noortel kasutada tehisaru kriitiliselt, turvaliselt ja teadlikult ning samal ajal tagama, et kooliharidus liiguks koos tööturu muutustega.

Tehisaru on koolides juba kohal

Flandria valitsuse andmetel kasutab ligikaudu veerand algkooliõpetajatest juba tehisaru tööriistu. Teise ja kolmanda kooliastme õpetajate seas ulatub kasutus peaaegu pooleni. Õpilaste hulgas on kasutamine veelgi laiem, eriti kodutööde, tekstide koostamise, kokkuvõtete ja tõlkimise puhul.

See tähendab, et küsimus ei ole enam selles, kas tehisaru tuleb kooli lubada. See on seal juba olemas. Põhiküsimus on, kas kool suudab kasutust juhtida või jääb see varjatud ja ebavõrdseks.

Mais kutsus Demir koole üles pöörama rohkem tähelepanu ka käsitsi kirjutamisele ja paberil töötamisele. Minister rõhutab vajadust tasakaalu järele: digivahendid võivad aidata õppimist, kuid ei tohi asendada põhioskusi, keskendumist ega iseseisvat mõtlemist.

Raamistiku koostavad ülikoolid koos partneritega

Raamistiku väljatöötamisse kaasatakse Flandria viis ülikooli, rakenduskõrgkoolid, teadusasutused ja erasektori partnerid. Ülikoolide roll on oluline, sest raamistik peab tuginema haridusteadusele, tehnilisele pädevusele, andmekaitsele ja koolide tegelikule töökorraldusele.

Töö keskmes on kolm küsimust: mida peavad õpilased tehisarust teadma, kuidas toetada õpetajaid ning kuidas tagada koolidele turvaline tehniline keskkond. Fookus ei ole ainult tööriistade kasutamisel, vaid ka nende piirangute, kallutatuse, vigade ja mõju mõistmisel.

Tehisaru võib aidata õpetajaid tunnimaterjalide ettevalmistamisel, tagasiside andmisel, harjutuste kohandamisel ja õpilünkade märkamisel. Samal ajal peab õpetaja jääma pedagoogilise otsuse keskmesse, mitte taanduma pelgalt tööriista järelevalvajaks.

Koolidele lubatakse otsustusõigus

Demir rõhutab, et koolidele jääb täielik autonoomia selle üle, kuidas nad tehisaru kasutavad. Flandria roll on luua turvalised rajad ja selged ohutusreeglid, et iga kool ei peaks eraldi hindama kõiki õiguslikke, tehnilisi ja eetilisi riske.

See lähenemine on eriti oluline väiksematele koolidele, kellel ei ole sageli piisavat andmekaitse, küberturbe ega tehnilise arhitektuuri ekspertiisi. Ühine raamistik võib aidata vältida nii liiga kergekäelist kasutuselevõttu kui ka liigset hirmu.

Euroopa suund: õpetaja jääb keskmesse

Flandria algatus haakub laiemate Euroopa aruteludega. Euroopa Liidu Nõukogu kutsus mais liikmesriike üles kujundama tehisaru kasutust hariduses inimkeskselt. Rõhk on õpetajate autonoomial, õppijate heaolul ja haridusele sobivate tööriistade arendamisel.

Sama joont on rõhutanud ka OECD: hariduses ei piisa tehnoloogia lisamisest olemasolevale õppekorraldusele. Muutuvad teadmised, oskused, hindamine ja õpetaja töö. Tehisaru võib õppimist isikupärastada, kuid see võib süvendada ka ebavõrdsust, kui ligipääs ja kasutusoskus jagunevad ebaühtlaselt.

Andmekaitse on otsustav küsimus

Koolikeskkonnas on andmekaitse eriti tundlik. Õpilaste andmed, õpitulemused, käitumismustrid ja õppimisraskused ei ole tavaline kasutajainfo. Kui selliseid andmeid kasutatakse väliste tööriistade kaudu, peab olema selge, kus andmed asuvad, kes neile ligi pääseb, kui kaua neid säilitatakse ja kas neid kasutatakse mudelite arendamiseks.

Seetõttu ei saa haridusele sobiv tehisaru tähendada lihtsalt seda, et õpetaja või õpilane loob konto avalikus tarbijateenuses ja hakkab seda tunnis kasutama. Vaja on lahendusi, mille andmekaitse, ligipääsud ja vastutus on läbi mõeldud.

Mida see tähendab Eestile?

Flandria samm on tähelepanuväärne ka Eesti jaoks. Eesti koolid seisavad silmitsi samade küsimustega: kas õpilane võib kasutada tehisaru kodutöödes, kuidas hinnata iseseisvat tööd, milliseid tööriistu õpetaja tohib kasutada, kuidas kaitsta õpilaste andmeid ja kuidas vältida olukorda, kus osa õpilasi oskab uusi vahendeid kasutada ning osa jääb maha.

Flandria näide näitab, et haridussüsteem ei pea ootama, kuni iga kool probleemid ise ära lahendab. Riiklik või piirkondlik raamistik võib anda koolidele kindlama aluse, jättes samal ajal õpetajatele ja koolidele pedagoogilise otsustusruumi.

Kokkuvõte

Flandria 10 miljoni euro suurune tehisaru haridusraamistiku projekt näitab, et tehisaru kasutamine koolides liigub katsetamise ajastust reeglite ja vastutuse ajastusse. Küsimus ei ole enam ainult uutes tööriistades, vaid selles, millist õppimist kool tahab kaitsta ja arendada.

Kui raamistik õnnestub, võivad õpetajad saada rohkem tuge, õpilased õppida kriitilist kasutust ning andmekaitse ja turvalisus ei jää iga kooli üksikuks mureks. Flandria sõnum on selge: tehisaru ei tohi kooli üle võtta, kuid kool ei saa seda ka eirata.

Korduma kippuvad küsimused

• Mida Flandria ülikoolid looma hakkavad? Flandria viis ülikooli töötavad välja haridussektori tehisaru kasutamise raamistiku.
• Kui palju raha projektile eraldatakse? Flandria valitsus eraldab projektile 10 miljonit eurot.
• Miks on raamistikku vaja? Sest tehisaru on juba klassiruumides ning ilma ühiste reegliteta võivad koolid kasutada tööriistu ebavõrdselt või ebaturvaliselt.
• Kas koolid peavad tehisaru kasutama hakkama? Ei. Koolidele jääb täielik autonoomia, kuid raamistik annab neile selgemad tegutsemisjuhised.