Fujitsu lubab pärandsüsteemide moderniseerimist tehisaruga 40% kiirendada

01Lühidalt

Fujitsu käivitas 14. juulil 2026 Jaapanis teenuse, mis kasutab pärandsüsteemide analüüsimiseks ja ümbertegemiseks Fujitsu enda tehnoloogiat, Anthropic Claude’i ja OpenAI GPT mudeleid. Ettevõtte väitel võib Fujitsu AI-driven Modernization Service lühendada suure moderniseerimisprojekti kestust ligikaudu 40%, kuid mõõtmise metoodikat ega sõltumatuid klienditulemusi pole avaldatud. Teenus ei piirdu koodi automaatse tõlkimisega: Fujitsu lubab analüüsida olemasolevat äriloogikat, luua struktureeritud süsteemikirjelduse, teisendada koodi Java rakendusteks ja kontrollida tulemust inimese osalusel. Esialgu on teenus saadaval ainult Jaapanis. Fujitsu pole avaldanud hinnakirja, Euroopa turuletuleku aega ega täpsustanud, milliseid Claude’i ja GPT versioone kasutatakse.

Fujitsu tõi 14. juulil Jaapanis turule Fujitsu AI-driven Modernization Service’i, millega ettevõte tahab kiirendada pärandsüsteemide moderniseerimist ehk vanade, kuid ettevõtte töö jaoks endiselt oluliste rakenduste viimist uuemale tehnilisele alusele. Teenuses ühendatakse Fujitsu Kozuchi platvorm ja Takane suur keelemudel Anthropic Claude’i, OpenAI GPT ning Fujitsu pärandsüsteemide inseneride teadmistega.

Teenuse peamine lubadus on suur: Fujitsu hinnangul saab keeruka moderniseerimisprojekti ajakava lühendada ligikaudu 40%. Seda arvu tuleb siiski käsitleda ettevõtte enda väitena. Pressiteates ei avaldata võrdlusprojekti suurust, lähteplatvormi, koodiridade arvu, testimise ulatust ega seda, milline osa ajavõidust tekkis automatiseerimise ja milline töökorralduse muutmise tõttu.

Uudis on oluline laiemalt kui Fujitsu enda tooteportfell. Suured tehnoloogiaettevõtted püüavad muuta tehisarupõhise koodianalüüsi üksikutest arendajaabilistest tööstuslikuks teenuseks, millega saab ümber ehitada pankade, avaliku sektori, tervishoiu ja tööstuse põhisüsteeme. Nendes valdkondades ei ole moderniseerimise põhiküsimus tavaliselt see, kas vana koodi saab uude keelde tõlkida, vaid kas säilivad aastakümnete jooksul koodi sisse kogunenud ärireeglid, erandid, integratsioonid ja kontrollimehhanismid.

02Fujitsu AI-driven Modernization Service ei ole pelgalt kooditõlk

Fujitsu kirjeldab teenust tervikliku moderniseerimisprotsessina. Kõigepealt analüüsitakse olemasoleva süsteemi lähtekoodi, dokumentatsiooni ja muid tehnilisi varasid. Saadud teave muudetakse struktureeritud kujule, mida tehisarumudelid ja automatiseeritud töövood saavad järgmistes etappides kasutada.

Selline vahekiht on vajalik, sest pärandsüsteemi käitumine ei asu tavaliselt ühes kohas. Üks ärireegel võib olla jaotatud lähtekoodi, andmebaasiprotseduuride, konfiguratsioonifailide, kasutajaliidese kontrollide ja väliste süsteemidega vahetatavate sõnumite vahel. Puudulik dokumentatsioon tähendab sageli, et töötav rakendus ise on kõige täpsem allesjäänud süsteemikirjeldus.

Edasi kasutab Fujitsu spetsiaalseid agente ülesannete jagamiseks ja paralleelseks täitmiseks. Ettevõtte sõnul hõlmab töövoog keele teisendamist, tulemuse kontrollimist ja korduvat parandamist. Eesmärk ei ole väljastada Java süntaksisse ümber pandud vana programmi, vaid kujundada objektorienteeritud Java rakendus, mida oleks võimalik edasi arendada ja hooldada.

Pressiteates mainitud kaks põhilist moderniseerimisviisi on rewrite ja rehost. Rewrite tähendab rakenduse või selle osade ümberkirjutamist uude keelde või arhitektuuri. Rehost tähendab süsteemi viimist uuele taristule võimalikult väheste rakenduslike muudatustega. Fujitsu ei ole avaldanud, millises ulatuses toetatakse muid levinud võtteid, näiteks rakenduse järkjärgulist osadeks jagamist, komponentide asendamist valmistootega või vana süsteemi ümbritsemist uute rakendusliidestega.

Oluline on inimese osalus. Fujitsu lubab, et kogenud insenerid vaatavad teisenduse üle, täiendavad tulemusi ja sekkuvad kohtades, kus automatiseeritud töövoog ei suuda piisava kindlusega otsustada. See eristab teenust täielikult autonoomse moderniseerimise lubadusest, kuid tähendab ühtlasi, et projekti võimekus sõltub endiselt pädevate spetsialistide olemasolust.

03Claude, GPT ja Takane jagavad ülesandeid

Teenuse tehniline alus ei ole üks kindel mudel. Fujitsu ühendab oma Kozuchi tehisaruplatvormi ja koos Cohere’iga loodud Takane suurkeelemudeli Anthropic Claude’i ning OpenAI GPT mudelitega. Ettevõtte sõnul valitakse mudelite kombinatsioon vastavalt kliendi vajadustele, programmi omadustele ja nõutavale turvatasemele.

Mitme mudeli kasutamine võib olla praktiline, sest pärandsüsteemi moderniseerimine koosneb erinevatest ülesannetest. Üks mudel võib sobida paremini mahuka lähtekoodi analüüsimiseks, teine dokumentide koostamiseks ning kolmas testide või uue koodi genereerimiseks. Samuti vähendab selline arhitektuur vähemalt teoreetiliselt sõltuvust ühe mudelipakkuja võimalustest.

Samas lisab mudelite vahetamine projekti juhtimisse uue kihi. Organisatsioon peab teadma, millise mudeli ja versiooniga konkreetne tulemus loodi, millistes keskkondades töödeldi lähtekoodi ning kas andmeid kasutati mudelite täiustamiseks. Versiooni muutumine võib mõjutada genereeritud koodi, testide või dokumentatsiooni kvaliteeti ka siis, kui Fujitsu enda teenuse nimi ja kasutajaliides jäävad samaks.

Fujitsu teatab ka, et spetsiaalseid agente on õpetatud tuhandetest varasematest projektidest kogutud teadmiste, õnnestumiste ja ebaõnnestumiste põhjal. Avaldatud ei ole aga andmestiku mahtu, projektide jaotust, kasutatud programmeerimiskeeli ega seda, kuidas välditakse klientide konfidentsiaalse teabe jõudmist järgmiste projektide töövoogudesse. Seetõttu ei ole võimalik hinnata väidetavat teadmistepagasit samal viisil nagu avaliku võrdlustesti või dokumenteeritud juhtumiuuringu tulemusi.

04Fujitsu ehitab moderniseerimiseks tervet teenuseahelat

Uus teenus jätkab Fujitsu 2025. ja 2026. aastal avaldatud moderniseerimistööriistade rida. Märtsis käivitas ettevõte Jaapanis SaaS-teenuse Fujitsu Application Transform powered by Fujitsu Kozuchi, mis analüüsib muu hulgas COBOLi lähtekoodi ja genereerib sellest süsteemi projekteerimisdokumente.

Fujitsu väitis märtsis, et tööriist vähendas dokumentatsiooni koostamise aega ligikaudu 97%, parandas info täielikkust 95% ja dokumentide loetavust 60%. Need tulemused pärinesid ettevõtte enda kontrollidest ning teadaandes ei avaldatud täielikku katseandmestikku ega sõltumatut hinnangut.

Veebruaris teatas Fujitsu eraldi AI-Driven Software Development Platformist, mis automatiseerib nõuete analüüsi, projekteerimist, programmeerimist ja integratsiooniteste. Ühes tervishoiutarkvara muudatuse katses vähenes Fujitsu andmetel kolme inimkuu suuruseks hinnatud töö neljale tunnile. Ettevõte kirjeldas seda tootlikkuse sajakordse kasvuna, kuid tulemus puudutas ligikaudu 300 muudatussoovist üht ning seda ei saa automaatselt laiendada tervele projektile.

Juulikuine teenus seob varasemad osad konsultatsiooni- ja teostusteenuseks. Praegu teeb moderniseerimise Fujitsu koos kliendiga, kuid ettevõte kavatseb hiljem pakkuda iseteenindusplatvorme, mille kaudu saaksid kliendid samu töövõtteid ise kasutada. Täpset ajakava pole avaldatud.

Äriliselt tähendab see, et Fujitsu ei müü ainult mudelikasutust või koodiredaktori lisa. Ettevõte püüab säilitada süsteemiintegraatori rolli ning kasutada tehisaru tööjõumahukate analüüsi-, teisendus- ja testimisetappide vähendamiseks. Selline mudel võib muuta traditsioonilist inimkuudel põhinevat arveldust, kuid kliendi tegelik kokkuhoid sõltub hinnast, järelparanduste mahust ja sellest, kui palju vana süsteemi pärast migratsiooni veel paralleelselt käitada tuleb.

0540% lühem ajakava ei tähenda 40% väiksemat riski

Pärandsüsteemide moderniseerimise keerukus tuleneb sellest, et vana kood ei ole ainult tehniline võlg. See sisaldab organisatsiooni tegelikku töökorraldust, sealhulgas erandeid, mida algsetes nõuetes ei pruugi olla. Tehisaru võib koodi kiiresti lugeda ja teisendada, kuid mudel peab eristama juhuslikku tehnilist lahendust ärikriitilisest käitumisest.

2026. aasta mais avaldatud AgentModernize’i eeltrükk käsitles moderniseerimist just käitumise säilitamise probleemina. Autorid katsetasid kaheksat telekommunikatsiooni- ja pangandusvaldkonna stsenaariumi ning leidsid, et lihtsamad suurte keelemudelite põhised lähenemised ei suutnud testides äriloogikat usaldusväärselt säilitada. Ka tagasiside ja eraldi valideerimisagentidega süsteemi keskmised tulemused jäid tagasihoidlikuks. Tegemist on väikese ja eelretsenseerimata uuringuga, kuid see näitab, miks ainult koodi kompileerumisest ei piisa.

Sama eristus tõusis esile veebruaris, kui Anthropic tutvustas Claude Code’i võimalusi COBOL-süsteemide analüüsimiseks. Uudis viis Reutersi andmetel IBM-i aktsia 23. veebruaril 13,2% langusesse, mis oli ettevõtte järseim päevane kukkumine alates 2000. aastast. Turu reaktsioon näitas, et investorid peavad tehisarupõhist moderniseerimist võimalikuks ohuks senisele konsultatsiooni- ja suurarvutiärile.

IBM-i tarkvaraüksuse juht Rob Thomas vastas, et „koodi tõlkimine on üks asi, platvormi moderniseerimine teine“. Tema hinnangul ei kanna pelk keelevahetus edasi aastakümnete jooksul riistvara, andmebaaside, sisend-väljundsüsteemide ja töökoormuse jaoks tehtud optimeeringuid. IBM on selles vaidluses huvitatud osapool, kuid sisuline vastuväide kehtib ka Fujitsu lubaduse puhul: Java koodi valmimine ei tõesta veel, et uus süsteem käitub tootmiskeskkonnas vana süsteemiga võrdselt.

Seetõttu peaks 40% näitaja kõrval vaatama vähemalt veamäära, testikatvust, jõudlust, käsitsi parandamise mahtu ja pärast kasutuselevõttu avastatud kõrvalekaldeid. Ajavõit võib kaduda, kui lõppfaasis tuleb taastada valesti tõlgendatud ärireegleid või hoida vana ja uut süsteemi kavandatust kauem paralleelselt töös.

06Mida peaksid mõõtma arendajad ja IT-juhid?

Moderniseerimisprojekti lähteolukord tuleb fikseerida enne automatiseerimise alustamist. Vastasel juhul ei saa hiljem kontrollida, kas teenus vähendas päriselt tööaega ja kogukulu või nihutas tegevused programmeerimiselt ülevaatamisele, testimisele ja vigade parandamisele.

Tehniliste mõõdikute hulka peaksid kuuluma automaattestidega kaetud ärireeglite osakaal, uue ja vana süsteemi väljundite erinevused, jõudlus tipukoormusel, andmete terviklus, turvanõrkuste arv ning käsitsi muudetud genereeritud koodi osakaal. Samuti tuleb hinnata, kas Java rakendus on arendajale arusaadav või meenutab vana süsteemi automaatselt ümber vormistatud struktuuri.

Juhtimise poolel on olulised täielik kogukulu, paralleelkäituse kestus, litsentsid, mudelikasutus, Fujitsu ekspertide töö, uue taristu kulud ja võimalik sõltuvus teenusepakkuja enda tööriistadest. Moderniseerimine ei ole edukas, kui projekt lõpetatakse varem, kuid uut rakendust saab hooldada ainult sama tarnija.

Lepingus peaks olema kirjas, kus töödeldakse lähtekoodi ja dokumentatsiooni, milliseid väliseid mudeleid kasutatakse, kui kaua sisendeid säilitatakse ning kas teenusepakkuja võib kliendi materjale oma agentide või teadmistebaasi täiustamiseks kasutada. Sama oluline on auditijälg: iga genereeritud muudatuse puhul peab olema võimalik tuvastada kasutatud mudel, töövoog, sisend ja inimkontrolli tulemus.

07Eesti ja Euroopa vaates on esimene küsimus saadavus

14. juuli 2026 seisuga on Fujitsu AI-driven Modernization Service ametlikult saadaval ainult Jaapanis. Ettevõte pole teatanud Euroopa või Eesti turuletulekust, kohalikest andmetöötluspiirkondadest ega hinnast. Seetõttu on Eesti organisatsioonide jaoks tegemist esialgu turusuunda näitava teenusega, mitte kohe hangitava standardtootega.

Euroopa finantsasutustes peab moderniseerimine vastama digitaalse tegevuskerksuse määruse DORA nõuetele. DORA käsitleb muu hulgas info- ja kommunikatsioonitehnoloogia riskijuhtimist, tegevuskerksuse testimist ning kolmandatest tehnoloogiapakkujatest tulenevaid riske. Kiirem kooditeisendus ei vähenda finantsasutuse vastutust muudatuste kontrollimise, teenuse toimepidevuse ja tarnijariski eest.

NIS2 direktiiviga hõlmatud elutähtsates ja olulistes sektorites tuleb arvestada tarneahela turvalisuse ning süsteemide hankimise, arendamise ja hooldamise turvameetmetega. Mitut välist keelemudelit kasutava moderniseerimisteenuse puhul hõlmab tarneahel nii Fujitsut, mudelipakkujaid, pilvetaristut kui ka võimalikke alltöövõtjaid.

Praktiliseks võrdlusraamistikuks sobib ka USA standardiameti NIST Secure Software Development Framework. Selle tehisarule mõeldud SP 800-218A profiil lisab tarkvara elutsüklisse mudelite ja tehisarusüsteemide arendamise, hankimise ning riskijuhtimisega seotud kontrollid. Juhend ei ole Euroopa õigusakt, kuid aitab koostada hankeküsimusi ja vastuvõtukriteeriume.

Eesti avalikus sektoris või kriitilise taristu juures oleks mõistlik alustada piiratud piloodist, millel on hästi dokumenteeritud olemasolev käitumine ja piisav testibaas. Kõige riskantsema, halvasti dokumenteeritud põhisüsteemi valimine esimeseks katseks annaks küll keerulise võrdlusprojekti, kuid muudaks tulemuse hindamise ja vigade põhjuse tuvastamise raskeks.

08Kokkuvõte

Fujitsu uus teenus näitab, kuidas tehisarupõhine koodianalüüs liigub arendaja tööriistast suure süsteemiintegraatori põhiteenuseks. Ettevõtte lähenemise tugevus on see, et moderniseerimist ei taandata üksnes COBOLi või mõne muu vana keele teisendamisele: töövoogu kuuluvad süsteemi analüüs, dokumenteerimine, mitme mudeli kasutamine, testimine ja inimese lõppkontroll.

Tõestamata jääb seni kõige olulisem majanduslik lubadus. Ligikaudu 40% lühem projekti kestus võib olla arvestatav eelis, kuid Fujitsu pole avaldanud piisavalt andmeid, et hinnata tulemuse üldistatavust, kvaliteeti või kogukulu. Samuti puuduvad sõltumatud tootmiskeskkonna juhtumiuuringud.

Järgmisena tasub jälgida esimesi nimelisi kliente, moderniseeritud süsteemide mahtu, pärast kasutuselevõttu leitud vigu, teenuse hinnastamist ning Euroopa saadavust. Alles need andmed näitavad, kas Fujitsu on loonud korratava tööstusliku moderniseerimisprotsessi või eelkõige tõhusama tööriistakasti oma konsultantidele.

09Korduma kippuvad küsimused

Mis on Fujitsu AI-driven Modernization Service?

Fujitsu AI-driven Modernization Service on Jaapanis pakutav teenus, mis kasutab pärandsüsteemide analüüsimiseks ja ümbertegemiseks mitut tehisarumudelit ning Fujitsu inseneride teadmisi. Teenus hõlmab koodi ja dokumentatsiooni analüüsi, teisendamist, kontrolli ning inimeste lõppülevaatust.

Kui palju Fujitsu teenus migratsiooni kiirendab?

Fujitsu väitel võib teenus lühendada keerukate moderniseerimisprojektide kestust ligikaudu 40%. Ettevõte ei ole avaldanud selle näitaja täielikku metoodikat, võrdlusbaasi ega sõltumatult kontrollitud klienditulemusi, mistõttu tuleb arvu käsitleda tootja väitena.

Milliseid tehisarumudeleid teenus kasutab?

Teenus ühendab Fujitsu Kozuchi platvormi ja Fujitsu koos Cohere’iga loodud Takane suurkeelemudeli Anthropic Claude’i ning OpenAI GPT mudelitega. Fujitsu ei täpsustanud teadaandes konkreetseid mudeliversioone ega seda, milliste ülesannete puhul iga mudelit kasutatakse.

Kas teenus asendab arendajad ja pärandsüsteemide eksperdid?

Teenus ei ole kavandatud täielikult iseseisva asendusena arendajatele või valdkonnaekspertidele. Fujitsu kirjeldab inimkontrolliga töövoogu, kus kogenud insenerid vaatavad tulemused üle, täiendavad neid ja vastutavad riskide maandamise eest.

Kas teenus on Eestis või Euroopa Liidus saadaval?

14. juuli 2026 seisuga on Fujitsu AI-driven Modernization Service ametlikult käivitatud ainult Jaapanis. Fujitsu ei ole avaldanud Euroopa ega Eesti turuletuleku aega, hinnakirja või andmete töötlemise piirkondlikke tingimusi.

Millised on AI-põhise pärandsüsteemide moderniseerimise peamised riskid?

Peamised riskid on äriloogika või harva esinevate erandite kadumine, vigane kooditeisendus, ebapiisav testimine, sõltuvus mudelipakkujatest ning lähtekoodi ja dokumentatsiooni konfidentsiaalsus. Kriitilistes süsteemides tuleb lisaks kontrollida jõudlust, integratsioone, andmete terviklust, tagasipööramisvõimalust ja regulatiivset vastavust.

Mida peaks organisatsioon enne sellise teenuse ostmist mõõtma?

Organisatsioon peaks enne ostu määrama lähteolukorra ja vastuvõtukriteeriumid, sealhulgas projekti kestuse, veamäära, testikatvuse, jõudluse, hooldatavuse ja kogukulu. Lepingus tuleks täpsustada ka mudeliversioonid, andmete kasutamine, alltöövõtjad, auditijälg, turvanõuded ja vastutus puuduste korral.

10Allikad

1. Fujitsu, „Fujitsu launches AI-driven modernization service to accelerate legacy system transformation“, 14. juuli 2026. [https://global.fujitsu/en-global/pr/news/2026/07/14-01](https://global.fujitsu/en-global/pr/news/2026/07/14-01) 2. Fujitsu, „Fujitsu launches generative AI service that analyzes source code and automatically generates design documents“, 30. märts 2026. [https://global.fujitsu/en-global/pr/news/2026/03/30-01](https://global.fujitsu/en-global/pr/news/2026/03/30-01) 3. Fujitsu, „Fujitsu automates entire software development lifecycle with new AI-Driven Software Development Platform“, 17. veebruar 2026. [https://global.fujitsu/en-global/pr/news/2026/02/17-01](https://global.fujitsu/en-global/pr/news/2026/02/17-01) 4. Reuters, „IBM posts steepest daily drop since 2000 after Anthropic says AI can modernize COBOL“, 24. veebruar 2026. [https://www.reuters.com/business/ibm-posts-steepest-daily-drop-since-2000-after-anthropic-says-ai-can-modernize-2026-02-24/](https://www.reuters.com/business/ibm-posts-steepest-daily-drop-since-2000-after-anthropic-says-ai-can-modernize-2026-02-24/) 5. IBM, Rob Thomas, „Lost in Translation: What the AI code debate keeps getting wrong“, 23. veebruar 2026. [https://newsroom.ibm.com/blog-lost-in-translation-what-the-ai-code-debate-keeps-getting-wrong](https://newsroom.ibm.com/blog-lost-in-translation-what-the-ai-code-debate-keeps-getting-wrong) 6. Sheikh Nazib Ahmed ja Marnim Galib, „AgentModernize: Preserving Business Logic in Legacy Modernization with Multi-Agent LLMs and Behavioral Specification Graphs“, arXiv, 17. mai 2026. [https://arxiv.org/abs/2605.17535](https://arxiv.org/abs/2605.17535) 7. NIST, „Secure Software Development Practices for Generative AI and Dual-Use Foundation Models: An SSDF Community Profile“, 26. juuli 2024. [https://csrc.nist.gov/pubs/sp/800/218/a/final](https://csrc.nist.gov/pubs/sp/800/218/a/final) 8. Euroopa Liit, „Regulation (EU) 2022/2554 on digital operational resilience for the financial sector“, 14. detsember 2022. [https://eur-lex.europa.eu/eli/reg/2022/2554/oj/eng](https://eur-lex.europa.eu/eli/reg/2022/2554/oj/eng) 9. Euroopa Liit, „Directive (EU) 2022/2555 on measures for a high common level of cybersecurity across the Union“, 14. detsember 2022. [https://eur-lex.europa.eu/eli/dir/2022/2555/oj/eng](https://eur-lex.europa.eu/eli/dir/2022/2555/oj/eng)