Macron tahab teha Prantsusmaast Euroopa tehisaru keskuse, kuid pärand sõltub andmekeskustest ja rahast

Emmanuel Macronil on ametiaja lõpuni jäänud vähem kui aasta ning tema tehnoloogiline pärand ei ole veel kindel. Prantsusmaa president tahab jätta endast maha riigi, mis tõi Euroopa tagasi tehisaru võidujooksu. Selle plaani keskmes on andmekeskused, odavam ja vähese süsinikuheitega tuumaenergia ning soov meelitada Prantsusmaale maailma suurimad tehnoloogiaettevõtted.

Macroni varasem lubadus teha Prantsusmaast startup nation ei täitunud sellisel kujul, nagu ta 2017. aastal presidendiks saades lootis. Riik sai küll tugevama iduettevõtete ökosüsteemi ja mitu tuntud tehnoloogiafirmat, kuid Prantsusmaa ei muutunud Euroopa Silicon Valleyks. Nüüd näeb Macron tehisarus teist võimalust.

Selle strateegia kõige nähtavam sümbol on SoftBanki lubadus investeerida kuni 75 miljardit eurot Prantsusmaa tehisaru andmekeskustesse. Jaapani tehnoloogiakontserni plaan näeb ette kuni 5 gigavati andmekeskuste võimsuse rajamist. Esimene etapp keskendub Hauts-de-France’i piirkonnale, kus 2031. aastaks tahetakse rajada 3,1 gigavatti võimsust Dunkerque’i, Bosqueli ja Bouchaini piirkonnas.

Prantsusmaa presidendikantseleis on tehisaru pingutust nimetatud Project Marengoks. Nimi viitab Napoleon Bonaparte’i 1800. aasta Marengo lahingule, kus kiire ja otsustav tegutsemine tõi sõjalise ning poliitilise võidu. Macroni jaoks ei ole küsimus enam võimu kindlustamises, vaid pärandis.

G7 annab Macronile viimase suure lava

15.-17. juunini 2026 peetav G7 tippkohtumine Evian-les-Bainsis on Macronile üks viimaseid suuri võimalusi näidata Prantsusmaad tehnoloogiapoliitika eestvedajana. Reutersi teatel on kohtumise päevakorras muu hulgas Ukraina, Iraan, maailmamajanduse tasakaalustamatus, kriitilised maavarad, arenguabi ja tehisaru. Tippkohtumisele on kutsutud ka India, Lõuna-Korea, Kenya ja Brasiilia juhid.

Macron on kutsunud kohtumisele tehnoloogiaettevõtete juhte, sealhulgas OpenAI juhi Sam Altmani, Google DeepMindi juhi Demis Hassabise, Anthropicu juhi Dario Amodei ja Mistral AI juhi Arthur Menschi. Reutersi andmetel osalevad lisaks ka Cohere’i, Salesforce’i, Synthesia, Sakana AI ja teiste ettevõtete esindajad.

See on Macroni jaoks oluline pilt: Prantsusmaa ei taha olla üksnes reguleerija ega tarbija, vaid koht, kus Euroopa, India, Jaapani, Suurbritannia ja USA tehnoloogiaettevõtted arutavad järgmise põlvkonna taristut ja teenuseid.

OpenAI poliitikajuht Chris Lehane on tunnustanud Macroni selle eest, et ta käsitles generatiivset tehisaru varakult teisiti kui varasemaid tehnoloogialaineid, näiteks sotsiaalmeediat. Lehane’i sõnul muutis Pariisis peetud tehisaru tegevustippkohtumine Euroopa arutelu ohutuskeskselt käsitluselt praktilise tegutsemise suunas.

Pariisi tehisaru tippkohtumine muutis ambitsiooni rahasummadeks

Macroni suur poore toimus 2025. aasta veebruaris, kui Pariisis peetud AI Action Summitil kuulutati välja ule 109 miljardi euro väärtuses investeerimislubadusi Prantsusmaa tehisaru taristusse. Reutersi andmetel sisaldas see muu hulgas Brookfieldi 20 miljardi euro suurust plaani ning Araabia Uhendemiraatide fondi MGX voimalikku kuni 50 miljardi euro suurust panust.

Prantsuse presidendikantselei kirjeldas neid lubadusi kui alust, millele ehitada Euroopa tehisaru jõukeskus. Macron võrdles Euroopa vajadust suurte taristuinvesteeringute järele Ameerika Ühendriikide Stargate’i projektiga, millega USA püüab tugevdada oma andmekeskuste ja mudelite arendamise võimekust.

Investeeringute maht on muljetavaldav, kuid selle poliitiline väärtus sõltub teostusest. Andmekeskuste ehitamine nõuab maid, võrguühendusi, elektrivõimsust, jahutust, kohalikke lubasid, kiipe, tööjõudu ja klientide nõudlust. Lubadus ei võrdu valmis taristuga.

Just siin peitub Macroni pärandi risk. Kui projektid valmivad, võib Prantsusmaa saada Euroopa tugevaimaks tehisaru taristu keskuseks. Kui need venivad või jäävad paberile, muutub tehisaruplaan järjekordseks suureks lubaduseks, mis ei jõudnud majandusliku läbimurdeni.

Prantsusmaa suur eelis on elekter

Prantsusmaa peamine eelis ei ole ainult Pariisi iduettevõtted ega Mistral AI. Kõige tugevam argument on energia. Prantsusmaa elektrisüsteem tugineb suurel määral tuumaenergiale, mis võimaldab pakkuda madalama süsinikuheitega ja suhteliselt stabiilset elektrit.

Andmekeskuste puhul on see otsustav. Tehisaru mudelite treenimine ja kasutamine vajab tohutult elektrit. Suurimad andmekeskuste projektid ei konkureeri enam ainult maa, kaablite ja tööjõu pärast, vaid gigavattide elektrivõimsuse pärast. BloombergNEF on hinnanud, et andmekeskustesse investeeritakse maailmas 2029. aastani triljoneid dollareid ning energiasektor peab toime tulema nõudluse järsu kasvuga.

Prantsusmaa saab siin näidata ennast alternatiivina Ühendkuningriigile, Saksamaale ja mitmele USA piirkonnale, kus energia hind, võrgupiirangud või lubade menetlus võivad projekte aeglustada. OpenAI peatas aprillis Ühendkuningriigi andmekeskuse projekti, viidates energiakuludele ja regulatsioonile. Selline näide aitab Macronil väita, et Prantsusmaa on tehisaru taristu jaoks parem asukoht.

Samas ei ole ka Prantsusmaa energiaeelis piiramatu. SoftBanki kolme põhjapoolse saidi kavandatud vajadus on tohutu. Kui andmekeskused hakkavad konkureerima tööstuse, kodutarbijate ja elektrivõrgu moderniseerimisega, võib poliitiline toetus kiiresti nõrgeneda.

Tuumaenergia lubadus peab alles teoks saama

Macron lubas 2022. aastal, et riiklik energiaettevõte EDF rajab kuni 14 uut tuumareaktorit. See oli vastus nii energiajulgeoleku kui ka tööstuspoliitika küsimusele. Tehisaru ja andmekeskuste tõus annab sellele lubadusele uue tähenduse.

Kui Prantsusmaa tahab saada Euroopa andmekeskuste keskuseks, peab elektrivõrk kasvava koormusega toime tulema. Uued reaktorid, võrguühendused ja taastuvenergia lahendused ei valmi kiiresti. Vahepeal tuleb leida viis, kuidas suured andmekeskused liita võrku nii, et see ei tõstaks ebamõistlikult hindu ega tekitaks kohalikku vastuseisu.

See on Macroni strateegia nõrk koht. Tehisaru infrastruktuuri saab poliitilises kõnes esitada kui tulevikumajanduse vedurit, kuid kohalikul tasandil nähakse andmekeskust sageli teisiti: suur energiatarbija, veekasutaja, maamahukas objekt ja suhteliselt väike otsene tööandja.

Andmekeskused ei too alati palju töökohti

Macron vajab majanduslikku võitu ajal, mil Prantsusmaa seisab silmitsi kasvava töötuse ja suure avaliku võlaga. Andmekeskuste investeeringud annavad võimaluse rääkida reindustrialiseerimisest, kuid nende tööhõivemõju on kahetine.

Ehitusfaasis tekib palju ajutisi töökohti. Tarneahelad, elektritööd, ehitus, jahutus, turvalahendused ja inseneriteenused võivad anda piirkondadele tugeva impulsi. Kui andmekeskus valmis saab, vajab see aga vähem töötajaid kui traditsiooniline tööstustehas.

Kohalik vastuseis võib seetõttu kasvada. Kogukonnad võivad küsida, miks neile tuuakse suur elektri- ja veetarbija, kui pikaajalisi töökohti tekib vähe. Kui kasu liigub peamiselt rahvusvahelistele tehnoloogiafirmadele ja investoritele, kuid koormus jääb kohalikele elektrivõrkudele ja omavalitsustele, võib poliitiline tasakaal muutuda.

Prantsusmaa tahab oma tšempioni

Macroni strateegia ei piirdu taristuga. Ta tahab kasvatada ka Euroopa tehisaru ettevõtteid, mis suudaksid konkureerida OpenAI, Google’i, Anthropicu ja Hiina DeepSeekiga. Selle ambitsiooni keskmes on Mistral AI.

Mistral loodi 2023. aastal endiste Google’i ja Meta teadlaste poolt ning sellest on saanud Euroopa kõige tuntum tehisaru iduettevõte. Macron on julgustanud Prantsusmaa suurkorporatsioone Mistraliga koostööd tegema ning ettevõtte juht Arthur Mensch on Elysee palees sagedane külaline.

2025. aastal teatas Mistral koostööst Nvidiaga, et luua Prantsusmaale oma arvutustaristu Mistral Compute. Le Monde’i andmetel hõlmab projekt uusima põlvkonna Nvidia kiipe ning andmekeskust Essonne’is Saclay tehnoloogiakeskuse lähedal. See samm oli Mistrali jaoks oluline, sest Euroopa mudeliarendajad sõltuvad muidu suurel määral USA pilveteenustest ja kiibitarnetest.

Macroni probleem on siiski laiem. Isegi kui Mistral kasvab, jääb Prantsusmaa ja Euroopa endiselt sõltuvaks USA tehnoloogiast: kiipidest, pilveteenustest, arendustööriistadest ja osaliselt ka turust. Prantsuse riigiasutused kasutavad samuti Ameerika tarkvara, sealhulgas andmeanalüüsi ja julgeolekulahendusi. Tehnoloogiline suveräänsus on seega pigem eesmärk kui tänane tegelikkus.

Euroopa sõltumatus jääb vastuoluliseks

Macron on aastaid hoiatanud, et Euroopa ei tohi muutuda USA tehnoloogiliseks vasalliks. Tehisaru annab sellele sõnumile uue kaalu. Kui Euroopa ettevõtted ja riigid sõltuvad täielikult Ameerika mudelitest, pilvest ja kiipidest, on nende digitaalne iseseisvus piiratud.

Samas on Prantsusmaa enda tehisaruplaanid samuti seotud USA tehnoloogiaga. Suured andmekeskused vajavad tõenäoliselt Nvidia kiipe. Pilveökosüsteemi puhul on USA ettevõtete roll tugev. Ka G7 kohtumisele kutsutud ettevõtete nimekiri näitab, et maailma mõjukamad tehisarufirmad on endiselt valdavalt Ameerikast.

Macron püüab seda tasakaalustada India, Jaapani, Araabia Ühendemiraatide ja Euroopa partneritega. Enne G7 kohtumist avas ta koos India peaministri Narendra Modiga Nice’is Bharat Innovates 2026 tehnoloogiasündmuse. Prantsusmaa ja India püüavad tugevdada koostööd innovatsiooni, kriitiliste tehnoloogiate, kaitse, kosmose ja tehisaru juhtimise vallas.

India roll on Macroni jaoks strateegiline. See võimaldab näidata, et Prantsusmaa ei sõltu ainult USA ja Hiina teljest ning suudab luua tehnoloogiapoliitilisi liite suurte arenevate majandustega.

Investeerimislubadused võivad kaduda

Prantsusmaa lähiajalugu annab põhjust ettevaatuseks. Kõik suured tehnoloogiaprojektid ei ole teoks saanud. Pilvearvutuse ettevõte Fluidstack lubas varem Prantsusmaale 10 miljardi euro suurust superarvutuskeskust, kuid projektist loobuti. USA kiibitootja GlobalFoundriesi investeering ei liikunud edasi ootuste järgi, kuigi seda toetasid avaliku sektori vahendid.

SoftBanki puhul on küsimus sama. Ettevõte on teatanud kuni 75 miljardi euro suurusest plaanist, kuid selline sõnastus tähendab ülempiiri, mitte tingimata kohe lukustatud rahastust. Esimeses etapis räägitakse 45 miljardi euro suurusest investeeringust, mille eesmärk on 3,1 gigavatti 2031. aastaks. Ülejäänud maht sõltub rahastusest, klientidest, lubadest, elektrivõrgust ja turuolukorrast.

SoftBankil on maailmas mitu suurt tehisaru kohustust. Ettevõtte võime kõiki neid samaaegselt rahastada ja ellu viia ei ole iseenesestmõistetav. Kui rahaturud muutuvad, tehisaru nõudlus jaheneb või poliitiline keskkond Prantsusmaal muutub, võib osa projektidest aeglustuda.

2027. aasta valimised lisavad ebakindlust

Macron ei saa Prantsusmaa põhiseaduse järgi 2027. aastal kolmandaks järjestikuseks ametiajaks kandideerida. Tema poliitilisel leeril ei ole selget järglast ning Prantsusmaa poliitiline maastik on killustunud.

Paremäärmuslik Rahvuskogu on küsitluste järgi tugev kandidaat jõudma presidendivalimiste teise vooru. Partei on toetanud lubade lihtsustamist ja andmekeskuste rajamise kiirendamist, kuid investorid ei tea täpselt, milline oleks selle laiem majandus- ja investeerimispoliitika valitsuses.

Majanduskonsultant Sylvain Bersinger ütles Bloombergile, et Macroni jaoks on tehisaru küsimus ka sümboolne, sest ta on end alates 2017. aastast esitlenud moderniseeriva presidendina. Samas on tema hinnangul põhiküsimus poliitiline ebakindlus: paljud võimalikud järglased võivad tahta Macroni pärandit ümber hinnata või sellest distantseeruda.

Vasakpoolne Jean-Luc Melenchon on rääkinud tehnoloogia dekoloniseerimisest USA mõjust. See sobitub osaliselt Macroni suveräänsussõnumiga, kuid võib tähendada hoopis teistsugust riigi rolli, avaliku kontrolli ja erasektori investeeringute käsitlust.

Välisinvesteeringud annavad Macronile siiski tugeva argumendi

Macronil on ka positiivseid näitajaid. EY 2026. aasta Euroopa atraktiivsuse uuringu järgi jäi Prantsusmaa 2025. aastal seitsmendat aastat järjest Euroopa juhtivaks välisinvesteeringute sihtriigiks projektide arvu poolest. Prantsusmaa kogus 852 investeerimisprojekti, edestades Ühendkuningriiki ja Saksamaad.

Business France’i andmetel oli Prantsusmaa tugev ka tööstusinvesteeringutes, sealhulgas energia, kaitse ja tehisaruga seotud projektides. See annab Macronile võimaluse väita, et tema reformid, maksukeskkond ja tööstuslubade lihtsustamine on toonud tulemusi, isegi kui reindustrialiseerimise laiem pilt on segasem.

Samas tuleb arvestada, et projektide arv ei näita kogu mõju. Ühendkuningriik oli mõnes arvestuses tugevam loodud töökohtade poolest. See erinevus on oluline, sest Prantsusmaa poliitiline arutelu ei käi ainult investeeringusummade, vaid ka töökohtade, ostujõu ja piirkondliku arengu üle.

Macroni pärandi keskne küsimus: kas lubadus muutub tootlikkuseks?

Tehisaru taristu poliitiline väärtus sõltub lõpuks sellest, kas see tõstab tootlikkust. Andmekeskused on vajalikud, kuid need ei loo üksi majanduslikku läbimurret. Prantsusmaa peab suutma ühendada taristu ettevõtete kasutusjuhtude, teaduse, avaliku sektori, tööstuse ja oskustega.

Kui andmekeskused teenindavad peamiselt välismaiseid tehnoloogiahiide, jääb Prantsusmaa roll piiratumaks. Kui sama taristu aitab kasvatada Mistrali-suguseid ettevõtteid, toetab tööstuse automatiseerimist, parandab avalikke teenuseid ja loob kohalikke oskusi, võib mõju olla palju suurem.

Macroni strateegia tugevus on see, et ta näeb tehisaru taristu, energia ja geopoliitika seost. Nõrkus on see, et kõik kolm on aeglased ja kallid valdkonnad. Andmekeskused vajavad aastaid, tuumareaktorid veel kauem ning poliitiline järjepidevus võib katkeda ühe valimisega.

Kokkuvõte

Macroni soov teha Prantsusmaast Euroopa tehisaru keskus on tema ametiaja lõpu üks tähtsamaid projekte. Selle aluseks on Prantsusmaa tuumaenergia, suurte andmekeskuste investeerimislubadused, Mistral AI esiletõus ja soov tuua G7 lavale maailma mõjukamad tehnoloogiajuhid.

Plaani tugevus on selge: Prantsusmaal on energiaeelis, poliitiline ambitsioon ja kasvav tehisaru ökosüsteem. Nõrkus on sama selge: andmekeskused on kallid, energiamahukad ja poliitiliselt haavatavad. Investeerimislubadused võivad venida, kohalik vastuseis võib kasvada ja 2027. aasta valimised võivad muuta kogu strateegia suunda.

Macroni pärand ei sõltu seega ainult sellest, kas ta suudab Evianis näidata Prantsusmaad tehisaru diplomaatia keskusena. See sõltub sellest, kas järgmise viie aasta jooksul kerkivad lubatud andmekeskused, kas Prantsusmaa elektrivõrk peab vastu ning kas Euroopa suudab luua oma mudelid, teenused ja oskused.

Kui see õnnestub, võib Macronit mäletada presidendina, kes pani Prantsusmaa tagasi tehnoloogilisele kaardile. Kui mitte, jääb Project Marengo üheks suureks poliitiliseks kujundiks ajast, mil Euroopa tahtis tehisaru võidujooksu naasta, kuid ei suutnud lubadusi piisavalt kiiresti teoks teha.

Korduma kippuvad küsimused

• Mida Macron tehisaru valdkonnas saavutada tahab? Macron tahab teha Prantsusmaast Euroopa tehisaru keskuse, ühendades andmekeskused, tuumaenergia, iduettevõtted, teaduse ja välisinvesteeringud.
• Mis on SoftBanki Prantsusmaa investeerimisplaan? SoftBank teatas plaanist investeerida Prantsusmaa tehisaru andmekeskustesse kuni 75 miljardit eurot. Esimene etapp hõlmab 3,1 gigavati võimsust Hauts-de-France’i piirkonnas 2031. aastaks.
• Miks Prantsusmaa on andmekeskustele atraktiivne? Prantsusmaal on suur tuumaenergia osakaal, mis pakub suhteliselt stabiilset ja madalama süsinikuheitega elektrit. Tehisaru andmekeskused vajavad väga palju elektrivõimsust, mistõttu on energia kättesaadavus otsustav.
• Mis roll on Mistral AI-l? Mistral AI on Prantsusmaa ja Euroopa tähtsaim tehisaru iduettevõte, mida Macron näeb võimaliku Euroopa tšempionina OpenAI, Google’i ja DeepSeeki kõrval.
• Mis on Macroni plaani suurim risk? Suurim risk on see, et investeerimislubadused ei muutu õigel ajal valmis taristuks. Lisaks võivad takistuseks saada energiavajadus, kohalik vastuseis, 2027. aasta valimised ja sõltuvus USA kiipidest ning pilveteenustest.
• Miks G7 kohtumine on Macronile oluline? Eviani G7 kohtumine annab Macronile ühe viimase suure rahvusvahelise lava, kus näidata Prantsusmaad tehisaru, andmekeskuste ja tehnoloogilise suveräänsuse eestvedajana.