Nebiuse 22 MW AI-tehas toob Eestisse suure arvutusvõimsuse

01Lühidalt

• Nebius plaanib käivitada 2026. aasta lõpuks Greenergy Data Centersi Hüüru keskuses AI-tehase, mille esimese etapi IT-võimsus on 22 megavatti.
• 22 MW näitab serverite, salvestuse ja võrguseadmete võimalikku elektrikoormust, mitte GPU-de arvu; kiibimudel, seadmete arv ja teenuse hinnakiri pole avalikud.
• Kohalik asukoht võib vähendada võrgulatentsust ja aidata andmeid Eestis hoida, kuid kumbki eelis ei teki automaatselt ilma kohaliku teenusepiirkonna ning lepingutingimusteta.
• Eesti idufirmadele ja ülikoolidele pole avalikult lubatud kindlat kvooti, soodushinda ega tasuta ligipääsu ning Nebiuse kommertsprojekt ei ole EuroHPC avaliku ligipääsuga AI Factory programm.

Nasdaqil noteeritud AI-pilveettevõte Nebius rajab Greenergy Data Centersi Hüüru andmekeskusesse 22-megavatise esimese etapiga AI-tehase. ERR-i järgi peaks paigaldus alustama tööd enne 2026. aasta lõppu ning tegemist on Baltikumi esimese nii suure spetsiaalselt AI-arvutuseks kirjeldatud taristupaigaldusega.

Nebiuse 12. augusti teise kvartali materjal kinnitab, et ettevõte lisas oma Euroopa taristuvõrku Eesti. Avalik aktsionäride kiri ei nimeta siiski Hüürut, Greenergyt ega 22 MW mahtu. Need üksikasjad pärinevad ERR-i kajastusest ja projekti osapoolte kommentaaridest. Seetõttu on asukoht, esimese etapi võimsus ja ajakava kinnitatud, kuid konkreetne riistvaraplatvorm ning lõplik teenusevalik mitte.

„AI-tehas” ei tähenda, et Eestis hakatakse kiipe tootma. See on andmekeskusesse paigaldatud GPU-de või muude kiirendite, serverite, salvestuse, võrgu, jahutuse ja pilvetarkvara tervik, mida kliendid saavad kasutada mudelite treenimiseks ning inferentsiks. Nebius hakkab müüma arvutusvõimsust pilveteenusena.

0222 MW kirjeldab IT-koormust, mitte GPU-de arvu

Andmekeskuse 22 MW IT-võimsus on suurusjärk, mitte seadmete nimekiri. Selle eelarve sisse kuuluvad lisaks kiirenditele protsessorid, mälu, salvestus ja võrguseadmed. Eri GPU-põlvkondade, räkilahenduste ja jahutussüsteemide energiatarve erineb nii palju, et avaliku konfiguratsioonita ei saa kiirendite arvu usaldusväärselt tuletada.

Kui kogu 22 MW IT-koormus töötaks aasta läbi katkematult täisvõimsusel, kasutaks IT-seadmed teoreetiliselt 192,72 gigavatt-tundi elektrit aastas. See on arvutuslik ülempiir 22 MW korrutamisel 8760 tunniga, mitte tegeliku tarbimise prognoos. Päris kasutus sõltub seadmete paigaldamise tempost, koormusest ja kasutusastmest.

Keskuse kogu elektritarve oleks IT-koormusest suurem, sest energiat vajavad ka jahutus, katkematu toite süsteemid ja muud abiseadmed. Greenergy ütleb oma veebilehel, et keskuse projekteeritud PUE ehk kogutarbimise ja IT-tarbimise suhte eesmärk on alla 1,2. See on ettevõtte kirjeldatud projekteerimise siht, mitte Nebiuse 22 MW paigalduse avalikult mõõdetud tulemus.

Investeeringunumbrite puhul tuleb võrrelda sama ulatust. Estonian World kirjeldab praegust 22 MW laiendust 50 miljoni euro suuruse projektina. ERR kirjutas juba 2022. aastal, et esimene hoone maksis 40 miljonit eurot ning kaks järgmist hoonet pidid laiemas arendusplaanis maksma üle 100 miljoni. Need arvud ei kirjelda sama etappi ning kumbki ei näita, kui palju maksavad konkreetselt Nebiuse serverid või leping.

03Eesti ettevõtte kasu sõltub teenuse tegelikust piirkonnast

Hüüru asukoht võib anda Eesti kliendile väiksema võrgulatentsuse kui Soomes, Prantsusmaal või kaugemal töötav pilvepiirkond. See eelis tekib siiski ainult siis, kui kliendi töökoormus, andmed ja teenuse ühenduspunkt asuvad päriselt Eestis ning kasutatav võrguoperaator pakub lühikest kohalikku teed. Veebilehe või API vastuse kiirust tuleb mõõta, mitte tuletada andmekeskuse aadressist.

Väike latentsus on eriti oluline reaalajas inferentsis, robotikas, kõne- ja videosüsteemides ning teenustes, kus ühe päringu viivitus peab olema stabiilne. Mahuka mudelitreeningu puhul võivad olulisemad olla GPU-de saadavus, omavahelise võrgu läbilase, salvestuse kiirus ja hind. Nebius pole avaldanud Eesti piirkonna jõudlusnäitajaid ega hinnakirja.

Andmeresidentsus vajab samuti lepingulist kontrolli. Serverite paiknemine Hüürus võib võimaldada hoida sisendandmeid ja mudelikaale Eestis, kuid juhtimistasand, kasutuslogid, varukoopiad, klienditugi või võtmehaldus võivad olla teises riigis. Ettevõte peab küsima andmetöötluslepingut, alltöötlejate loetelu, logide asukohta, kustutamise korda ja seda, kas teenus võimaldab töövoo tehniliselt ühe piirkonnaga siduda.

Kohalik taristu ei taga ka odavamat hinda. Pilvearvutuse maksumuse moodustavad kiirendi tund, reserveeritud maht, salvestus, võrgu väljaminev liiklus, tugiteenus ja võimalikud kasutusmiinimumid. Eesti klient saab võitu siis, kui nende kogukulu ja jõudlus on alternatiividega võrreldes parem, mitte pelgalt seetõttu, et server asub lähemal.

04Ligipääs idufirmadele ja ülikoolidele pole veel selge

Nebiuse ja Greenergy esindajad on rääkinud koostööst Eesti ettevõtete, riigi ning ülikoolidega. Estonian World kirjutab, et arvutusvõimsust hakatakse pakkuma teadlastele, idufirmadele ja suurematele ettevõtetele. Avalikult pole aga teada, kui suur osa 22 MW mahust on ette müüdud, millal algab üldine tellimine ega kas Eesti organisatsioonidele tekib eraldi kvoot.

See eristus on oluline, sest suur arvutusvõimsus võib olla füüsiliselt Eestis, kuid teenindada valdavalt rahvusvahelisi kliente. Kohalik majandusmõju sõltub sellest, kas siin tekivad inseneri- ja käitamisrollid, kas Eesti ettevõtted saavad teenust mõistlikel tingimustel kasutada ning kas ülikoolidel on ligipääs teadustööks sobiva hinna ja lepinguga.

Nebiuse „AI-tehas” ei ole sama mis Euroopa Liidu EuroHPC AI Factory. EuroHPC tehas ühendab avaliku superarvuti, tugiteenused ja ametlikud ligipääsukanalid, mille kaudu saavad sobivad idufirmad ning teadlased arvutusaega taotleda. Hüüru projekt on kommertspilv; ilma eraldi programmi või lepinguta ei kaasne sellega tasuta ega garanteeritud avalikku ligipääsu.

Esimene praktiline signaal on Eesti teenusepiirkonna avalik hinnakiri. Selle järel saab võrrelda kiirendi mudelit, mälu, võrguühendust, reserveerimise kestust, andmete väljaviimise tasu ja teenusetaset. Seni ei saa öelda, kas kohalik idufirma saab Hüüru võimsust kiiremini või soodsamalt kui teistest Nebiuse piirkondadest.

05Elektrivõrk ja jahutus muutuvad strateegiliseks

22 MW võimalik pidev IT-koormus teeb elektriühenduse, varutoite ja jahutuse nähtavaks osaks AI-teenusest. Suur mudelitreening võib koormust kiiresti muuta ning klient eeldab, et töö ei katke võrgu- või jahutusrikke tõttu. Avalik teave ei kirjelda veel Nebiuse paigalduse konkreetset redundantsi, varutoite kestust ega jahutustehnoloogiat.

Greenergy nimetab oma keskust modulaarseks, taastuvelektrit kasutavaks ja jääksoojuse taaskasutuseks valmis olevaks. Need on operaatori väited keskuse lahenduse kohta. Projekti keskkonnamõju hindamiseks on vaja hiljem tegelikku energiatarvet, mõõdetud PUE-d, vee kasutust, elektri päritolu ajapõhist arvestust ning seda, kui palju jääksoojust päriselt kasutusse jõuab.

Taastuvelektri leping või päritolutunnistus ei tähenda automaatselt, et iga GPU-tund töötab samal hetkel uuest kohalikust taastuvallikast. Eesti jaoks on seetõttu tähtis, kas projekt toob kaasa täiendava tootmise, salvestuse, võrguinvesteeringu või juhitava koormuse. Need otsused mõjutavad varustuskindlust rohkem kui üldine roheenergia märgis.

06Hüüru projekt on Eesti AI-taristu proovikivi

Nebiuse tulek võib kasvatada Eesti ühenduvuse, andmekeskuste käitamise ja AI-inseneeria turgu. Suure rahvusvahelise operaatori kohalolek võib meelitada ligi võrguteenuseid ning uusi kliente. Nebiuse Q2 kiri kirjeldab ka partneripõhist mudelit, kus kohalik partner omab taristuvara ja Nebius lisab pilveplatvormi ning müügi, kuid kiri ei ütle, milline omandimudel kehtib täpselt Hüüru paigaldusele.

Projekti õnnestumist ei peaks mõõtma ainult paigaldatud megavattides. Eesti ettevõtte jaoks on tähtsad teenuse avamise kuupäev, riistvaravalik, hind, tegelik latentsus, andmeresidentsuse tingimused ja vaba maht. Avaliku sektori ning ülikoolide jaoks lisandub küsimus, kas sünnib eraldi ligipääsuprogramm või jääb kogu kasutus tavapärase kommertslepingu alla.

2026. aasta lõpuks tasub jälgida viit konkreetset avalikustust: millised kiirendid paigaldatakse, millal Eesti piirkond muutub tellitavaks, kuidas kujuneb hind, milliseid andmeid lubatakse Eestis hoida ning kas kohalikele klientidele reserveeritakse mahtu. Alles need näitajad ütlevad, kas 22 MW on Eesti AI-ettevõtetele uus praktiline tööriist või peamiselt siin paiknev rahvusvaheline eksporditaristu.

07Korduma kippuvad küsimused

Mis on AI-tehas?

AI-tehas on suure jõudlusega kiirendite, serverite, salvestuse, võrgu, jahutuse ja pilvetarkvara tervik. Hüürus ei hakata tootma kiipe, vaid pakkuma arvutusvõimsust AI-mudelite treenimiseks ja kasutamiseks.

Mida tähendab 22 MW AI-tehase puhul?

22 MW on esimese etapi IT-võimsus ehk serveritele ja võrguseadmetele kavandatud elektrikoormus. Keskuse kogutarve on jahutuse ning muu abitaristu tõttu suurem ja tegelik aastatarve sõltub kasutusastmest.

Kui palju GPU-sid Hüüru keskusesse tuleb?

GPU-de arv pole avalik ning seda ei saa ainult 22 MW põhjal usaldusväärselt arvutada. Tulemus sõltub kiibimudelist, serverite ehitusest ning sellest, kui palju võimsust kasutavad protsessorid, mälu, salvestus ja võrk.

Millal Nebiuse AI-tehas käivitub?

Esimene etapp peaks projekti osapoolte järgi käivituma enne 2026. aasta lõppu. Täpset kuupäeva ega Eesti pilvepiirkonna üldise tellimise algust pole avaldatud.

Kas Eesti idufirmad ja ülikoolid saavad arvutusvõimsust kasutada?

Osapooled on nimetanud idufirmasid, teadlasi ja ettevõtteid võimalike kasutajatena, kuid eraldi Eesti kvooti, hinnakirja või tasuta ligipääsu pole avaldatud. Nebiuse kommertsprojekt ei anna automaatselt EuroHPC programmiga sarnast avalikku ligipääsu.

Kas Hüüru asukoht tagab odavama hinna ja andmeresidentsuse?

Hüüru asukoht ei taga automaatselt odavamat hinda ega täielikku Eesti andmeresidentsust. Mõlemad sõltuvad teenuse hinnakirjast, kohaliku piirkonna tehnilisest ülesehitusest ning logide, varukoopiate, toe ja andmetöötluse lepingutingimustest.