Nvidia panustab Verse’i: tehisaru andmekeskuste järgmine piirang ei ole kiip, vaid elekter

Tehisaru taristu võidujooksus on seni räägitud peamiselt kiipidest. Nvidia graafikaprotsessorid, serveririiulid ja uued AI-tehased on olnud kogu turu keskmes. Nüüd liigub tähelepanu järjest rohkem teise piirangu juurde: elektrivõrk ei jõua andmekeskuste kasvuga sammu pidada.

San Franciscos tegutsev Verse kaasas 54 miljonit dollarit B-seeria rahastust, et lahendada just seda probleemi. Ettevõtte lubadus on ambitsioonikas: kui andmekeskus ei saa võrguühendust piisavalt kiiresti, saab kohapealsete akude ja tarkvaralise juhtimise abil näidata elektrivõrgule paindlikumat tarbimist ning seeläbi kiirendada ühenduse saamist.

Rahastusringi juhtis Bessemer Venture Partners. Osalesid ka GV, Norrsken VC ja Nvidia. Viimane nimi annab tehingule suurema kaalu. Nvidia ei ole siin ainult finantsinvestor. Verse’i uus Dispatch Intelligence’i lahendus lisatakse Nvidia DSX AI Factory referentsdisaini juurde, mis on Nvidia raamistik suurte tehisaru andmekeskuste kavandamiseks, ehitamiseks ja käitamiseks.

See tähendab, et Nvidia näeb elektri juhtimise tarkvara osana samast taristukihist, kuhu kuuluvad kiibid, jahutus, võrgud, serverid ja andmekeskuse projekteerimine. Tehisaruandmekeskus ei ole enam lihtsalt hoone, kus on palju GPU-sid. See on tööstuslik süsteem, mille edukus sõltub sellest, kui hästi kogu ahel töötab alates elektrivõrgust kuni mudeli väljundini.

Elektriühendus on muutunud aastatepikkuseks järjekorraks

Verse’i põhiprobleem on lihtne. Andmekeskuse hoone ja seadmeruumid võib teatud juhtudel valmis saada 12–18 kuuga, kuid elektrivõrguga ühendamine võib suurtes keskustes võtta viis kuni seitse aastat. Iga uus gigavattide suurusjärgus andmekeskus vajab võrguettevõttelt kinnitust, et kohalik elektrisüsteem suudab koormust taluda.

See ei ole ainult bürokraatia. Suured koormused võivad nõuda uusi alajaamu, ülekandeliine, tootmisvõimsust, sageduse juhtimist ja kaitsesüsteeme. Kui mitu andmekeskust, tööstusettevõtet ja elektrifitseerimisprojekti tahavad samas piirkonnas võrku saada, tekib järjekord.

USA energiaregulaator FERC on juba kutsunud võrguettevõtteid üles uuendama suurte tarbijate, sealhulgas andmekeskuste ühendamise reegleid. Põhjus on selge: tehisaruandmekeskuste elektrinõudlus kasvab nii kiiresti, et vana ühendusprotsess ei pruugi enam majanduslikult ega tehniliselt sobida.

Sama probleem paistab ka Euroopas. Uued andmekeskused vajavad mitte ainult maad ja võrguühendust, vaid ka kindlust, et elektri hind, päritolu ja kättesaadavus püsivad pika aja jooksul kontrolli all. Tehisaru taristu puhul ei saa elektrit käsitleda kõrvalkuluna. See on ärimudeli tuum.

Verse’i lahendus: andmekeskus peab paistma võrgule paindlikumana

Verse’i Dispatch Intelligence’i idee on juhtida kohapealseid akusid ja muid energiaressursse nii, et andmekeskus saaks arvutuskoormust jätkata täisvõimsusel, kuid elektrivõrgule paistaks tarbimine paindlikumana.

Paljud senised paindlikkuse lahendused eeldavad, et andmekeskus vähendab tippkoormuse ajal arvutustööd. See võib sobida mõnele töökoormusele, kuid on keeruline tehisaru puhul, kus kallid GPU-d peaksid töötama võimalikult suure kasutusega. Kui miljardidollariline klaster seisab või aeglustub, kaob kiiresti raha.

Verse’i juht Seyed Madaeni sõnastas probleemi nii: võitlus tehisaru pärast on muutunud võitluseks elektri pärast ning arendajatel ei ole aega kaotada. Tema sõnul ei palu Dispatch Intelligence andmekeskustel arvutustööd tagasi tõmmata, vaid juhib kohapealset füüsilist salvestust nii, et süsteem töötab täiskiirusel, samal ajal kui võrk näeb paindlikku koormust.

See on oluline erinevus. Kui tarkvara suudab akusid laadida ja tühjendada õigel ajal, saab andmekeskus vähendada oma võrgust võetavat tippkoormust ilma GPU-klastreid pidurdamata. Võrguettevõtte jaoks võib selline tarbija olla vähem riskantne kui jäik suurkoormus, mis nõuab igal hetkel maksimaalset võimsust.

„Too oma elekter kaasa” muutub andmekeskuste uueks reegliks

Verse’i lahendus sobitub laiemasse suunda, mida inglise keeles nimetatakse bring your own power. Andmekeskuse arendaja ei oota ainult võrgu laiendamist, vaid toob osa lahendusest ise kaasa: akud, päikeseenergia, gaasiturbiinid, mikrovõrgud, kütuseelemendid või pikaajalised elektriostulepingud.

Verse ei ehita akusid üksi. Ettevõte teeb koostööd Calibrant Energyga, mis pakub kohapealseid akusalvestuse ja mikrovõrgu lahendusi. Calibrant paigaldab ja omab füüsilisi varasid, Verse’i Aria platvorm juhib neid reaalajas ning annab kliendile ülevaate elektriarvetest, lepingutest, portfellist ja elektriostulepingutest.

See jagab rollid loogiliselt. Calibrant tegeleb füüsilise taristuga, Verse tarkvaralise juhtimisega. Andmekeskuse arendaja saab terviklahenduse, mille eesmärk ei ole ainult elektrit varundada, vaid muuta kogu energiakäitumine võrgule sobivamaks.

Akud ei ole siin ainult varutoide. Nad muutuvad ärilise loa ja ühenduse kiirendamise vahendiks. Kui aku aitab tõestada, et andmekeskus ei koorma võrku kõige halvimal hetkel, võib see vähendada võrguettevõtte vastuseisu või vajadust väga kallite eelnevate võrgutööde järele.

Nvidia DSX muudab elektri taristu osaks, mitte lisandiks

Nvidia DSX AI Factory referentsdisain on raamistik suurte tehisaruandmekeskuste ehitamiseks. Nvidia kirjeldab seda kui terviklikku arhitektuuri, mis ühendab arvutuse, võrgud, salvestuse, jahutuse, elektri, käitamise ja partnertehnoloogiad ühtseks süsteemiks.

See on oluline, sest tehisaruandmekeskuse efektiivsust ei mõõdeta enam ainult GPU-de arvuga. Nvidia räägib üha rohkem tokenitest vati kohta ja ajast esimese tootmiseni. Teisisõnu: kui kiiresti saab andmekeskus tööle ja kui palju kasulikku mudelitööd ta suudab ühe energiaühiku kohta teha.

Verse’i lisamine sellesse raamistikku näitab, et elektri paindlikkus on muutumas AI-tehase standardkomponendiks. Kui Nvidia ütleb partneritele, et andmekeskuse projekteerimisel tuleb arvestada ka sellise energiakihi juhtimisega, võib see mõjutada kogu turu arhitektuuri.

See ei tähenda, et Verse muutub automaatselt turustandardiks. Kuid Nvidia osalus ja DSX-i seos annavad ettevõttele usaldusväärsuse valdkonnas, kus andmekeskuste arendajad ei saa lubada katsetamist nõrkade lahendustega.

Verse’i taust on energia-, mitte ainult tarkvaramaailmas

Verse’i juhtkond tuleb energiasektorist. Tegevjuht ja kaasasutaja Seyed Madaeni oli varem Fluence’i digijuht. Fluence tegutseb energiasalvestuse ja energiaturgude tarkvara valdkonnas ning läks 2021. aastal börsile. Verse’i teine kaasasutaja Matt Penfold töötas Advanced Microgrid Solutionsis, mille Fluence hiljem omandas.

See taust eristab Verse’i tavalisest tehisaru taristu idufirmast. Ettevõtte tuum ei ole ainult masinõpe või andmekeskuse haldustarkvara, vaid arusaam elektriturgudest, akudest, elektriostulepingutest, võrgupiirangutest ja riskijuhtimisest.

Selles valdkonnas ei piisa ilusast kasutajaliidesest. Tarkvara peab töötama füüsilise taristu, turureeglite, lepingute ja võrguoperaatorite nõuetega. Kui aku tühjeneb valel hetkel või tarbimiskõver ei vasta lubatule, võib andmekeskuse äriline ja tehniline risk kasvada.

Akud ei tee võrgujärjekorda olematuks

Verse’i lubadus on tugev, kuid seda tuleb lugeda ettevaatlikult. Akud ja tark juhtimine võivad aidata ühenduse saamist kiirendada, kuid need ei kaota elektrivõrgu füüsilisi piiranguid.

Kui piirkonnas puudub piisav tootmisvõimsus või ülekandeliinide võimsus, ei saa aku lõputult elektrit juurde luua. Aku nihutab tarbimist ajas, silub tippkoormust ja aitab võrku stabiliseerida, kuid ta peab ise kuskilt laadima. Kui kogu piirkonna koormus kasvab liiga kiiresti, liigub probleem lihtsalt järgmisse kihti: tootmisse, ülekandesse, maahindadesse, lubadesse või akude tarneahelasse.

Teaduskirjandus on selles samuti ettevaatlik. Uuringud näitavad, et andmekeskuse paindlikkus võib vähendada võrgukulusid ja ummikuid, kuid mõju sõltub asukohast, koormuse tüübist, paindlikkuse kestusest ja võrgu seisust. Paindlikkus ei tähenda automaatselt, et tootmisvõimsust pole vaja juurde ehitada.

Seetõttu on õigem näha Verse’i lahendust kui järjekorra lühendajat, mitte järjekorra kaotajat.

Konkurents käib nüüd elektri orkestreerimise üle

Andmekeskuste energiaturul tegutsevad juba suured nimed. Schneider Electric, Eaton ja teised pakuvad elektrijaotuse, varutoite, UPS-süsteemide ja andmekeskuse füüsilise elektritaristu lahendusi. Nende roll on kriitiline, sest ilma töökindla elektrijaotuseta ei tööta ükski AI-klaster.

Verse positsioneerib end teises kihis: tarkvaralises orkestreerimises. Küsimus ei ole ainult selles, kas andmekeskusel on aku või UPS. Küsimus on, millal seda laadida, millal tühjendada, kuidas siduda see elektrituru hinnaga, kuidas täita võrguoperaatori nõudeid ja kuidas hoida samal ajal arvutusklaster täisvõimsusel.

See muutub eriti tähtsaks suurte AI-keskuste puhul, kus koormus võib ulatuda sadadesse megavattidesse või isegi gigavattideni. Sellises mahus on väike protsent paindlikkust rahaliselt suur ja võrgu jaoks nähtav.

Uuringud näitavad, et andmekeskused võivad muutuda võrguvaraks

Viimase aasta uurimistööd on hakanud käsitlema tehisaruandmekeskusi mitte ainult koormusena, vaid potentsiaalse võrguvarana. Kui arvutuskoormust, akusid ja energiakasutust saab juhtida, võib andmekeskus aidata võrku tasakaalustada.

Ühes Phoenixis tehtud demonstratsioonis näidati, et tarkvaraline lähenemine suutis vähendada AI-klastri energiakasutust tipphetkel 25 protsenti kolme tunni jooksul, säilitades teenuse kvaliteedinõuded. See lähenemine põhines töökoormuse juhtimisel, mitte kohapealsel salvestusel.

Verse’i mudel valib teise tee: töökoormust ei pidurdata, vaid kasutatakse kohapealset energiasalvestust. Mõlemad lähenemised võivad lõpuks koos eksisteerida. Ühed töökoormused sobivad nihutamiseks, teised vajavad täisvõimsust. Akud võivad anda paindlikkust seal, kus arvutustööd ei saa edasi lükata.

See eristus on oluline. Kõik tehisaru töökoormused ei ole võrdsed. Treening, järeltreening, inferents, batch-töö ja reaalajas teenused taluvad elektri- ja ajapiiranguid erinevalt. Tuleviku andmekeskus peab tõenäoliselt juhtima nii arvutust kui ka elektrit korraga.

Mida Verse rahaga teha tahab?

Verse’i eesmärk on tuua järgmise aasta jooksul tööle üle 100 saidi ja suurendada kohapealse akuvõimsuse hulka, mida ta haldab. Ettevõte ei ole avaldanud kogu seni kaasatud kapitali suurust.

Bessemeri asepresident Lindsey Li ütles Verse’i pressiteates, et ettevõte ehitab tehnoloogiat, mida vajab iga tehisaru taristuettevõte maailmas, kus elektrivõimsus muutub üha piiratumaks. Tema sõnul annab koostöö Calibrant Energyga andmekeskuste arendajatele täislahenduse, mis aitab uut võimsust kiiremini ja kulutõhusamalt võrku tuua.

Investorite loogika on arusaadav. Kui iga suur tehisaruettevõte vajab rohkem andmekeskusi, kuid elektriühendus on kitsaskoht, võib ühenduse kiirendamise tarkvara muutuda väga väärtuslikuks. See on taristuettevõtete jaoks otsene äriline probleem: iga aasta ootamist tähendab hilinenud tulu ja kasutamata kiipe.

Mida see tähendab tehisaru turule?

Verse’i rahastusring näitab, et tehisaru taristu väärtusahel liigub kiipidest laiemaks. Võitjad ei ole ainult need, kes toodavad GPU-sid. Suur väärtus tekib ka jahutuses, energiaturgudel, elektrisalvestuses, võrguühendustes, kinnisvaras, projekteerimises ja juhtimistarkvaras.

Nvidia osalus on selles mõttes loogiline. Kui kliendid ei saa andmekeskusi elektri puudumise tõttu tööle, jäävad ka Nvidia kiibid kasutamata või jõuavad hiljem tööle. Nvidia huvi ei ole ainult müüa rohkem GPU-sid, vaid kiirendada kogu taristu valmimist.

See võib muuta ka andmekeskuste asukohaotsuseid. Varem võis eelis olla piirkonnal, kus on odav maa ja maksusoodustus. Nüüd on järjest olulisem võrguliitumise aeg, elektri kättesaadavus, kohaliku võrgu paindlikkus, energiaallikate kombinatsioon ja võimalus ehitada kohapealset salvestust.

Euroopa ja Eesti vaade

Euroopa andmekeskuste arendajad seisavad sarnase probleemi ees. Elektrivõrkude tugevdamine, taastuvenergia ühendamine, tööstuse elektrifitseerimine ja andmekeskuste kasv konkureerivad sama taristu pärast. Paljudes piirkondades ei ole küsimus ainult elektri hinnas, vaid selles, kas soovitud võimsust saab õigel ajal üldse kätte.

Eesti jaoks on teema samuti praktiline. Kui riik tahab meelitada andmekeskusi, tehisaru arvutusvõimsust või suuremat digitaristut, ei piisa heast internetist ja jahedast kliimast. Vaja on võrguühendust, energiahinda, tarbimise paindlikkust ja selget regulatsiooni.

Kohapealne salvestus võib olla osa vastusest. Kuid Eesti-suguses väikeses elektrisüsteemis tuleb arvestada ka süsteemimõju. Suur andmekeskus ei ole lihtsalt üks klient. See võib mõjutada võrgu planeerimist, sagedusreservide vajadust, kohalikke alajaamu ja energiaturu hinda.

Seetõttu on oluline, et andmekeskuste energialahendusi ei vaadataks ainult arendaja kiiruse kaudu. Neid tuleb hinnata ka süsteemi töökindluse, tarbijate kulude ja pikaajalise energiabilansi kaudu.

Kas järjekord kaob või liigub mujale?

Verse’i suurim lubadus on andmekeskuste ühendusjärjekorra lühendamine. Kuid laiem küsimus jääb alles: kui kõik toovad kohapealsed akud ja paindliku tarbimise, kas võrgujärjekord muutub ebaoluliseks või liigub kitsaskoht lihtsalt mujale?

Tõenäoliselt juhtub mõlemat. Mõnes piirkonnas võivad akud ja tark juhtimine tõesti anda kiirema ühenduse, sest need vähendavad tippkoormuse mõju. Teistes piirkondades on piirang nii sügav, et vaja on ikkagi uusi liine, alajaamu või tootmisvõimsust.

Samuti võib tekkida uus konkurents akude, trafode, inverterite ja energiamaade pärast. Kui iga suur andmekeskus tahab kohapealset salvestust, kasvab surve tarneahelale ja kohalikele lubadele.

See tähendab, et Verse’i tehnoloogia võib olla väga väärtuslik, kuid mitte maagiline lahendus. Ta aitab optimeerida süsteemi, kuid ei asenda vajadust ehitada päriselt rohkem elektritaristut.

Kokkuvõte

Nvidia osalus Verse’i 54 miljoni dollari suuruses rahastusringis näitab, et tehisaru taristu järgmine suur lahing käib elektri ümber. Kiibid on endiselt kriitilised, kuid ilma võrguühenduse, salvestuse ja energiakorralduseta ei jõua need tööle.

Verse’i Dispatch Intelligence püüab muuta andmekeskuse võrgu jaoks paindlikumaks ilma arvutusvõimsust vähendamata. Kohapealsed akud ja reaalajas juhtimine võivad aidata andmekeskusel kiiremini võrku saada ning vältida olukorda, kus valmis hoone ja ostetud riistvara ootavad aastaid elektri taga.

Nvidia DSX-i seos annab lahendusele suurema strateegilise tähenduse. Elektri tark juhtimine liigub AI-tehase standardarhitektuuri osaks. See on märk, et andmekeskuse ehitamine ei ole enam ainult kinnisvara, jahutuse ja serverite küsimus, vaid elektrisüsteemi ja arvutustöö ühine optimeerimine.

Samas ei kao füüsika ega võrgu piirangud. Akud saavad nihutada ja siluda koormust, mitte luua lõputult uut elektrit. Kui tehisaruandmekeskuste kasv jätkub, tuleb koos tarkvara ja salvestusega ehitada ka võrku, tootmist ja regulatsiooni. Verse võib lühendada järjekorda, kuid kogu sektor peab endiselt vastama suuremale küsimusele: kust tuleb tehisaru jaoks vajalik elekter?

Korduma kippuvad küsimused

Mis ettevõte on Verse?

Verse on San Franciscos tegutsev energia- ja andmekeskuste taristuettevõte, mis arendab tarkvara elektriostulepingute, energiakasutuse, kohapealsete akude ja andmekeskuste paindliku võrguühenduse juhtimiseks.

Kui palju Verse raha kaasas?

Verse kaasas 54 miljonit dollarit B-seeria rahastust. Ringi juhtis Bessemer Venture Partners ning osalesid muu hulgas GV, Nvidia ja Norrsken VC.

Miks Nvidia Verse’i investeeris?

Nvidia huvi on kiirendada tehisaruandmekeskuste valmimist. Kui andmekeskused ei saa elektrivõrku piisavalt kiiresti, pidurdab see ka Nvidia kiipide kasutuselevõttu. Verse’i Dispatch Intelligence lisatakse Nvidia DSX AI Factory referentsdisaini juurde.

Mis on Dispatch Intelligence?

Dispatch Intelligence on Verse’i lahendus, mis juhib kohapealseid akusid ja muid energiaressursse reaalajas. Eesmärk on vähendada andmekeskuse võrgu tippkoormust nii, et arvutusklastrid saaksid töötada täisvõimsusel.

Kuidas akud aitavad andmekeskusel kiiremini võrku saada?

Kui andmekeskus saab kohapealsete akude abil vähendada oma tippkoormust ja käituda võrgu jaoks paindlikuma tarbijana, võib võrguettevõte hinnata ühendust vähem riskantseks. See võib teatud juhtudel kiirendada liitumisprotsessi.

Kas see lahendab elektripuuduse täielikult?

Ei. Akud aitavad koormust ajas nihutada ja võrku stabiliseerida, kuid ei loo ise uut elektrit. Kui piirkonnas puudub piisav tootmis- või ülekandevõimsus, on endiselt vaja uusi võrgu- ja tootmisinvesteeringuid.