Tehisaru Eesti ülikoolides: õppekavad muutuvad, erialasid ei suleta

01Lühidalt

Eesti ülikoolid kohandavad tehisaru mõjul õppekavu, vastuvõttu ja hindamist, kuid ei plaani selle tõttu erialasid sulgeda.

Tartu Ülikoolis on suurim muutus infotehnoloogia õppekavades ning ülikool kasutab tehisaru saadikuid, kes aitavad õppekavu ajakohastada.

Tallinna Ülikool on muutnud vastuvõttu: motivatsioonikirjade asemel kasutatakse rohkem videoid või ülesandeid, mida on raskem juturobotiga valmis teha.

Haridus- ja Teadusministeerium ei plaani kõrgkoolidele eraldi keskset tehisaru tegevuskava, viidates ülikoolide akadeemilisele autonoomiale.

Tehisaru Eesti ülikoolides ei tähenda praegu õppekavade sulgemist, vaid nende ümbervaatamist. ERR-i 7. juulil avaldatud ülevaate järgi peavad kõrgkoolid arvestama, et tudengid ja õppejõud kasutavad tehisaru üha rohkem, kuid ükski küsitletud ülikool ei kavanda selle tõttu õppekavade kinnipanekut. Muutus puudutab pigem seda, mida õpetada, kuidas hinnata ja milliseid oskusi lõpetajalt enam eeldada.

Tartu Ülikooli õppeprorektor Aune Valk ütles ERR-ile, et ülikool käivitas aasta alguses tehisaru saadikute programmi, mille ülesanne on nõustada, kuidas õppekavu tehisaru leviku valguses uuendada. Tema sõnul on küsimus kolmes asjas: milline õppekavade sisu muutub, kuidas õpetada tehisaru kasutamist erialapõhiselt ning kuidas säilitada kriitiline mõtlemine ja kutsealased pädevused.

Tallinna Ülikooli õppeosakonna juhataja Mari-Liis Lind tõi sama loo järgi esile, et tehisaru on muutnud ka sisseastumist. Motivatsioonikirju asendatakse motivatsioonivideote või muude kirjalike ülesannetega, mida ei saa sama hõlpsalt automaatselt koostada. Esimese aasta tudengitele õpetatakse sissejuhataval kursusel ka seda, kuidas kasutada tehisaru nii, et see ei läheks vastuollu akadeemilise eetikaga.

02Kuidas tehisaru Eesti ülikoolides õppekavasid muudab

Õppekavade küsimus on kõige nähtavam infotehnoloogia valdkonnas, kuid mitte ainult seal. Tartu Ülikooli 2025. aasta aruandes on kirjas, et ülikool alustas kõigi õppekavade ülevaatamist ning kasutab muu hulgas tehisaru saadikuid, kes aitavad lõimida tehisaru pädevusi õppekavadesse. Sama aruande järgi otsustati luua tehisaru saadikute võrgustik ka selleks, et toetada kirjalike ülesannete kohandamist ja tagada tehisaruga seotud koolituste järjepidevus.

Tartu Ülikooli samm sobitub laiemasse mustrisse. FLAIR-i Eesti kõrghariduse tehisaru pädevuste raportis märgitakse, et mitu Eesti ülikooli on arendanud oma suuniseid iseseisvalt ning nende keskmes on ausus, kriitiline mõtlemine, vastutus ja tehisaru kasutuse läbipaistvus. Raport nimetab vajalike pädevustena tehnilist arusaamist, info kriitilist hindamist, eetikat, koostööd, õpetamise ja hindamise oskusi ning pidevat enesearendust.

Sisuline muutus seisneb selles, et tehisaru ei ole enam ainult eraldi aine või tehnoloogiauudis. See muutub töövahendiks õiguses, majanduses, hariduses, inseneerias, eluteadustes ja loovvaldkondades. Seetõttu ei piisa üldisest loengust, kus tudengile selgitatakse, mis on suur keelemudel. Vaja on erialaseid ülesandeid, kus tudeng õpib hindama, millal tööriist aitab ja millal see tekitab vea, allikariski või vastutuse hajumise.

03Vastuvõtt ja hindamine liiguvad tekstilt protsessile

Vastuvõtus on motivatsioonikiri kaotanud osa varasemast väärtusest, sest hea vormiga tekst ei tõenda enam tingimata kandidaadi enda mõtlemist. Tallinna Ülikooli näide näitab, et kõrgkoolid otsivad hindamisvorme, kus kandidaadi isiklik selgitus, suuline argumentatsioon või kohapealne ülesanne annaks parema signaali kui valmis tekst.

Õppetöö sees liigub rõhk samal põhjusel lõpptulemuselt protsessile. Tartu Ülikooli suunis ütleb, et õppejõul on õigus oma õppeaine raames otsustada, mil viisil tehisaru kasutatakse, ning vajaduse korral selle kasutamist piirata või keelata. Sama suunis soovitab vajaduse korral kasutada suulisi eksameid, auditoorseid kirjalikke töid, originaalandmete kogumist või töö suulist kaitsmist.

Tartu Ülikool rõhutab ka, et tehisaru kasutamise tuvastamise tarkvara ei ole kirjalike tööde kontrollimiseks põhjendatud, sest automaatselt loodud sisu päritolu ei ole tehniliselt võimalik usaldusväärselt kindlaks teha. See on oluline nihe: kui tuvastamine ei tööta piisava kindlusega, peab hindamine muutuma selliseks, et õppija peab näitama arusaamist, allikakriitikat ja otsustusvõimet.

04Ülikoolid ei keela tööriista, vaid seavad vastutuse inimesele

Eesti ülikoolide senine liin ei ole üldkeeld. Eesti Maaülikooli e-keskkondade juhistes on öeldud, et tekstirobotite kasutamine ei ole keelatud, kuid keskne on ausus, eetiline lähenemine ja kriitiline mõtlemine. Maaülikool rõhutab ka, et iga õppejõud võib oma aine raames otsustada, kas ja kuidas tekstirobotit kasutada.

Tartu Ülikooli juhises on sama loogika täpsemalt lahti kirjutatud. Tehisaru loodud väljundi eest vastutab kasutaja; tööriist ei ole autor ega kaasautor. Kui väljund on vale, plagiaadiga kattuv, võltsitud või akadeemiliste reeglitega vastuolus, vastutab selle eest inimene, kes töö esitab.

Tallinna Ülikool on tegutsenud samas suunas juba varem. 20. septembril 2023 teatas ülikool õppejõududele mõeldud õppematerjali loomisest, mis aitab mõtestada tehisaru mõju õpetamisele ja õppimisele. TLÜ rektor Tõnu Viik ütles toona, et osa traditsioonilisi akadeemilise elu tavasid võib tehisaru tulekuga vajada ümberhindamist.

05Ministeerium jätab otsuse kõrgkoolidele

Haridus- ja Teadusministeeriumi kõrgharidusosakonna juhataja Kaire Eerik ütles ERR-ile, et Eesti ei plaani eraldi keskset tegevuskava ega koodeksit tehisaru kasutamiseks ülikoolides. Põhjendus on akadeemiline autonoomia: kõrgkoolid otsustavad ise, kuidas uusi tehnoloogiaid kasutusele võtta.

See ei tähenda, et riik oleks teemast kõrvale jäänud. Ministeeriumi tehisaru õppimise ja õpetamise leht märgib, et tehisaru kasutus koolides ja ülikoolides on tõstatanud küsimusi õpetajate, õppejõudude, koolijuhtide, õppijate ja lapsevanemate seas. Ministeerium on koostanud juhendi ning rõhutab eesmärgipärast, eetilist ja kriitilist kasutust, sealhulgas andmekaitse reeglite järgimist.

Praktiline pinge on selles, et õppejõud vajavad tuge, kuid liiga jäik keskne reegel võib eri valdkondade vajadusi halvasti tabada. Arstiteaduses, programmeerimises, õiguses ja disainis on tehisaru kasutusviisid ja riskid erinevad. Seetõttu on erialapõhine otsustus mõistlik, kuid ainult siis, kui ülikoolidel on olemas ühised miinimumpõhimõtted andmekaitse, läbipaistvuse, viitamise ja hindamise kohta.

06Ekspertide vaade: õppimine ei võrdu parema lõpptulemusega

Rahvusvaheline taust kinnitab, et Eesti ülikoolide ettevaatlik joon on põhjendatud. OECD 2026. aasta digihariduse ülevaate järgi võib üldotstarbeline generatiivne tehisaru parandada tudengi ülesande lõpptulemust, kuid see ei tähenda automaatselt paremat õppimist. OECD hoiatab, et ilma pedagoogilise eesmärgita võib ülesannete üleandmine juturobotile kasvatada sooritust, kuid mitte arendada oskust.

Sama ülevaate järgi kasutas 2024. aastal 37% madalama keskastme õpetajatest tehisaru oma töös, 57% leidis, et see aitab koostada või parandada tunnikavasid, ning 72% arvas, et tehisaru võib kahjustada akadeemilist ausust, kui õppijad esitavad loodud tööd enda omana. Kuigi need näitajad ei kirjelda üksnes kõrgharidust ega Eestit, näitavad need, miks hindamise ja juhiste teema ei ole kõrvalküsimus.

UNESCO 2023. aasta juhend, mida uuendati 16. jaanuaril 2026, rõhutab, et generatiivse tehisaru tööriistad arenevad kiiremini kui riiklikud reeglid ning haridusasutused ei ole alati valmis hindama nende eetilist ja pedagoogilist sobivust. Euroopa Komisjoni 2026. aastal uuendatud eetikasuunised lisavad, et Euroopa tehisintellekti määrus ja isikuandmete kaitse üldmäärus loovad haridusasutustele raamistiku, millega tuleb tööriistade kasutuselevõtul arvestada.

07Eesti lugeja vaade: tööandja ootab uut, mitte nõrgemat oskust

Eesti ettevõtetele ja avalikule sektorile on kõrghariduse muutus oluline seetõttu, et lõpetajate oskuste profiil muutub. Kui varem sai eeldada, et kirjalik analüüs või koodinäide näitab üsna otseselt tudengi enda tööd, siis nüüd tuleb hinnata ka seda, kuidas inimene tööriista kasutas, mida ta kontrollis ja millise osa eest ta sisuliselt vastutab.

Arendajate, analüütikute, projektijuhtide ja spetsialistide jaoks tähendab see, et tehisaru kasutamise oskus ei saa olla ainult viiba kirjutamine. Vajalik on oskus määrata ülesande piirid, kontrollida allikaid, märgata valejäreldusi, kaitsta tundlikke andmeid ja selgitada, miks üks lahendus on parem kui teine. Kõrghariduse ülesanne on õpetada seda nii, et lõpetaja ei sõltuks pimesi tööriistast.

Eesti ülikoolide hajus lähenemine võib olla tugevus, kui see jätab valdkondadele piisavalt liikumisruumi. Risk tekib siis, kui iga õppejõud peab nullist ise otsustama, mis on lubatud, kuidas viidata ja millal lugeda töö petturluseks. Üliõpilase jaoks peab reegel olema arusaadav enne ülesande tegemist, mitte alles siis, kui töö on esitatud.

08Riskid ja järgmised küsimused

Tehisaru mõju õppekavadele ei tohi üle tõlgendada. Praegu ei ole tõendit, et Eesti ülikoolid sulgeksid erialasid üksnes selle tõttu, et mõni tööprotsess muutub automaatsemaks. Pigem on küsimus selles, millised osad varasemast õppest kaotavad hindamisväärtuse ja millised pädevused tuleb esile tõsta.

Lähiaastate võtmeküsimus on hindamine. Kui kodutöö, essee või motivatsioonikiri ei näita enam piisavalt õppija enda arusaamist, peavad ülikoolid kasutama rohkem suulist kaitsmist, projektipõhist tööd, andmepõhiseid ülesandeid ja protsessi dokumenteerimist. See suurendab õppejõudude töökoormust, kuid võib parandada hindamise sisulist kvaliteeti.

Järgmisena tasub jälgida, kas Eesti kõrgkoolid liiguvad ühise miinimumraamistiku poole või jääb iga ülikool oma juhiste juurde. Autonoomia on kõrghariduse tugev põhimõte, kuid tehisaru puhul vajavad tudengid, õppejõud ja tööandjad vähemalt ühist arusaama sellest, mida tähendab aus, läbipaistev ja erialaselt pädev kasutus.

09Korduma kippuvad küsimused

Mis Eesti ülikoolides tehisaru tõttu muutub?

Eesti ülikoolides muutuvad eeskätt õppekavade sisu, vastuvõtu vormid ja hindamise põhimõtted. Ülikoolid püüavad õpetada erialapõhist tehisaru kasutamist, kuid samal ajal hoida alles oskused, mida automaatne tekst või kood ei tõenda.

Kas Eesti ülikoolid sulgevad tehisaru tõttu õppekavu?

Praegu ei ole ülikoolid teatanud kavast sulgeda õppekavu üksnes tehisaru mõju tõttu. Muutus käib pigem õppekavade uuendamise ja ülesannete ümberkujundamise kaudu.

Miks motivatsioonikirju asendatakse videote või muude ülesannetega?

Motivatsioonikirju on lihtne koostada juturoboti abil, mistõttu ei pruugi need enam näidata kandidaadi isiklikku mõtlemist. Video, suuline selgitus või kohapealne kirjalik ülesanne annab vastuvõtukomisjonile parema võimaluse hinnata kandidaadi enda arusaamist.

Kas tudengid tohivad õppetöös tehisaru kasutada?

Tehisaru kasutamine sõltub õppeainest ja õppejõu juhistest. Eesti ülikoolide suunistes kordub põhimõte, et tööriista kasutamine peab olema läbipaistev, eetiline ja kooskõlas akadeemilise aususega.

Miks ei piisa tehisaru tuvastamise tarkvarast?

Tehisaru tuvastamise tarkvara ei anna piisavalt usaldusväärset alust tudengi töö päritolu tõendamiseks. Seetõttu liigub rõhk pigem ülesannetele, kaitsmistele, protsessi kirjeldamisele ja allikakriitikale.

Mida tähendab see Eesti ettevõtetele ja tööandjatele?

Tööandjate jaoks tähendab muutus, et värsked lõpetajad peaksid oskama tehisaru kasutada erialase töövahendina, mitte üksnes üldise juturobotina. Samal ajal muutub olulisemaks oskus kontrollida väljundi õigsust, andmekaitset ja vastutust.

Kas Eesti vajab ülikoolidele keskset tehisaru tegevuskava?

Ministeeriumi seisukoht on, et kõrgkoolid otsustavad uute tehnoloogiate kasutuse üle ise akadeemilise autonoomia raames. Praktikas jääb keskne küsimus, kui palju peab riik pakkuma ühist tuge ja kui palju jääb iga ülikooli enda lahendada.