Uuring: tehisaru kirjutusabi võib nihutada arvamusi ka siis, kui kasutaja palub mõtet säilitada

Oxford Internet Institute’i ja Hasso Plattneri instituudi teadlaste uus uuring väidab, et sotsiaalmeediasse lõimitud tehisaru kirjutus- ja selgitustööriistad võivad kasutajate sõnumeid järjekindlalt kallutada. Uuring ei räägi ainult valest infost või robotkontodest, vaid argisemast olukorrast: inimene kirjutab postituse, laseb tööriistal seda parandada või selgitada ning avaldatud tekst liigub algsest mõttest veidi teise suunda.

Töö pealkirjaga „AI-Mediated Communication Can Steer Collective Opinion“ avaldati arXivis 15. mail 2026. Autorid on Stratis Tsirtsis, Kai Rawal, Chris Russell, Brent Mittelstadt ja Sandra Wachter. Oxfordi teate järgi on uuring vastu võetud esitamiseks ICML 2026 AI4Good ja Technical AI Governance Research töötubades Seoulis; arXivi kirje kinnitab, et tegu on eeltrükiga, mitte lõpliku ajakirjaartikliga.

Uurijad leidsid, et mitu suure keelemudeli perekonda muutsid vaidlusalustel teemadel kirjutatud sotsiaalmeediapostituste suunda ka siis, kui mudelile anti selge juhis säilitada algse teksti hääl ja tähendus. Mudelid kaldusid näiteks soosima relvakontrolli, kanepi legaliseerimist ja feminismi ning liikuma eemale ateismi ja surmanuhtluse toetamisest. Need suunad ei tähenda, et mudelitel oleks inimese moodi poliitiline tahe, vaid et nende treening, häälestus ja kasutusjuhised võivad avalduda tekstis mõõdetava suunana.

Faktipõhi tugineb uuringu arXivi versioonile, Oxfordi ülikooli vahendatud pressiteatele, xAI avalikule Groki promptide GitHubi hoidlale, Euroopa Komisjoni AI Acti ja Digital Services Acti materjalidele ning Cornell Techi varasemale katselisele uuringule tehisaru kirjutusabi mõjust kasutaja hoiakutele. Artiklis käsitletud uuring on eeltrükk; selle järeldusi tuleb lugeda tugevate hoiatussignaalidena, mitte lõpliku põhjusliku tõestusena kogu sotsiaalmeedia kohta.

01Taust: probleem ei ole ainult masinaga rääkimine

Seni on avalik arutelu keskendunud peamiselt sellele, kas vestlusrobot võib inimest otse veenda, eksitada või emotsionaalselt mõjutada. Oxfordi ja Potsdami teadlaste töö nihutab fookuse teise kohta: tehisaru ei pruugi rääkida inimesega eraldi vestluses, vaid sekkub inimestevahelisse suhtlusse. See võib juhtuda postituse mustandi kirjutamisel, lause silumisel, sisu kokkuvõtmisel või teise inimese postituse konteksti lisamisel.

Sellist nähtust nimetavad autorid tehisaru vahendatud suhtluseks. See tähendab, et platvormi tööriist asub kahe inimese vahel: üks inimene väljendab arvamust, mudel muudab või raamib seda ning teine inimene näeb juba töödeldud versiooni. Mõju on peenem kui valeuudis või reklaamikampaania, sest postituse autor võib endiselt tunda, et mõte on tema oma.

Varasemad uuringud toetavad selle mure tõsiseltvõetavust. Cornell Techi 2026. aasta töö leidis kahes suuremahulises katses, et kallutatud automaatsoovitusi kasutanud osalejate hoiakud nihkusid tehisaru soovitatud suunas ning hoiatamine kallutatuse eest ei vähendanud mõju. Cornell Chronicle’i järgi hõlmasid katsed üle 2500 inimese ja teemasid nagu surmanuhtlus, frakkimine, geneetiliselt muundatud organismid ja hääleõigus.

02Mida uuringus tehti?

Uuring koosneb kolmest osast: empiirilisest testist, matemaatilisest arvamusdünaamika mudelist ja X-i Groki funktsiooni juhtumianalüüsist. Esimeses osas palusid autorid neljal avatud kaaludega mudelil koostada või parandada sotsiaalmeediapostitusi inimeste kirjutatud argumentide põhjal. Mudelid olid Llama-3.1-8B-Instruct, Ministral-3-8B-Instruct-2512, gemma-3-12b-it ja Qwen3-8B.

Inimeste tekstid võeti kahest hoiakutuvastuse andmestikust. UKP Sentential Argument Mining Corpus sisaldab üksiklauseid, mis on märgendatud toetava, vastustava või neutraalse hoiakuga teemadel nagu abort, kloonimine, surmanuhtlus, relvakontroll, kanepi legaliseerimine, miinimumpalk, tuumaenergia ja koolivorm. SemEval-2016 Task 6 andmestik sisaldab X-i eelkäijast Twitterist kogutud lühitekste teemadel nagu abort, ateism, kliimamuutus, feminism, Hillary Clinton ja Donald Trump.

Mudeleid juhendati säilitama algse teksti mõtet ja häält. Seejärel hindasid uurijad, kas mudeli loodud versioon väljendas sama teemat algsest tekstist toetavamalt või vastustavamalt. Uuringu järgi tekkis kõigi vaadeldud mudelite puhul teemade kaupa mõõdetav suunanihe, kuigi mudelile oli antud säilitav, mitte veenev ülesanne.

Teises osas ehitasid autorid Friedkini-Johnseni arvamusdünaamika mudeli laienduse. Lihtsustatult tähendab see mudelit, kus inimeste arvamused muutuvad aja jooksul nende enda algse veendumuse ja sotsiaalvõrgustiku mõjul. Uurijad lisasid sellesse mudelisse tehisaru kihi, mis muudab seda, kuidas ühe inimese arvamus teistele paistab.

Simulatsioonides kasutati Stanford Network Analysis Projecti ehk SNAP-i sotsiaalvõrgustike andmeid: Twitteri, Facebooki ja Google Plusi alamvõrke. Uuringu põhitekstis esitatud tulemused põhinevad Twitteri võrgul, Facebooki ja Google Plusi tulemused on lisades kirjeldatud sarnase suunaga kontrollina. Seega ei ole korrektne öelda, et teadlased nägid platvormide reaalajas siseandmeid; nad kasutasid avalikult kättesaadavaid võrgustikuandmestikke ja mudeldasid nende peal arvamuse levikut.

03Põhitulemus: väike nihe ei jää alati väikeseks

Uuringu keskne järeldus on, et üksiku postituse väike nihe võib võrgustikus kordudes suureneda. Kui paljud kasutajad lasevad samal platvormi tööriistal postitusi parandada, näevad teised inimesed juba veidi kallutatud sõnumeid. Need inimesed võivad omakorda oma arvamust ja väljendusviisi kohandada. Simulatsioonides liikus keskmine arvamus mudeli tekitatud kallutatuse suunas.

Oluline on, et mõju ei olnud uuringus kirjeldatud kui järsk propagandakampaania. Pigem on see aeglane ja süsteemne surve väljendusviisile. Kui tööriist soovitab sama tüüpi keelelisi ja argumentatiivseid parandusi miljonites väikestes olukordades, võib lõpptulemus olla laiem avaliku arutelu nihe.

See eristab nähtust tavalisest sisumodereerimisest või reklaamist. Kasutaja ei pruugi näha silti „sponsoreeritud“, „poliitiline reklaam“ või „platvormi soovitus“. Ta näeb paremini sõnastatud postitust või selgitust, mis tundub kasulik. Just see teeb probleemi õiguslikult ja tootedisaini mõttes keeruliseks.

04Groki näide: üks juhis muutis tulemust

Uuringu kõige konkreetsem juhtumianalüüs puudutab X-i funktsiooni „Explain this post“, kus Grok annab postitusele lisakonteksti. Teadlased taastasid X-i avalikustatud promptimalli põhjal funktsiooni käitumise ja testisid seda aborditeemaliste postitustega. Uuringu järgi toetas Grok pro-life suunaga postitusi sagedamini kui pro-choice suunaga postitusi ning see asümmeetria oli seotud konkreetse juhisega promptis.

xAI GitHubi hoidlas avaldatud Groki promptide fail sisaldab juhist pakkuda tõeseid ja „based“ tähelepanekuid ning vajadusel vaidlustada peavoolunarratiive. Sama sõnastust kasutasid uurijad oma rekonstruktsioonis. Kui teadlased prompti juhiseid ükshaaval eemaldasid ja tagasi lisasid, osutus just see juhis Groki pro-life suunalise kallutatuse peamiseks allikaks.

See ei tõesta, et xAI või X oleks tahtlikult püüdnud abordiarutelu ühes suunas kallutada. Uuringu tugevam ja ettevaatlikum järeldus on teine: platvormi üsna lühike ja tootedisainis tehtud juhis võib muuta seda, millist konteksti mudel kasutajatele pakub. Kui selline tööriist töötab väga suurel platvormil, muutub prompt mitte ainult tehniliseks detailiks, vaid avaliku arutelu infrastruktuuri osaks.

05Ekspertide vaade: regulatsioon näeb suurt riski, kuid võib väikest nihet mitte näha

Uuringu vanemautor Sandra Wachter, Oxford Internet Institute’i tehnoloogia ja regulatsiooni professor, ütles Oxfordi vahendatud teates, et tehisaru vahendatud suhtlus on uus ja peenem viis arvamusi mõjutada ning õigus ei ole sellele veel järele jõudnud. See on artikli üks olulisemaid regulatiivseid järeldusi: risk ei pruugi seisneda illegaalses sisus, vales väites või otseses valimisse sekkumises, vaid selles, kuidas platvorm muudab inimeste enda sõnastust.

Autorid analüüsivad Euroopa Liidu tehisaru määrust ja digiteenuste määrust ning väidavad, et mõlemad raamistikud võivad selle konkreetse riski puhul lünklikuks jääda. AI Act paneb üldotstarbeliste mudelite pakkujatele läbipaistvuse ja dokumentatsiooni kohustusi ning süsteemse riskiga mudelitele lisakohustusi, kuid autorite hinnangul ei ole selge, kas mudeli kalduvus nihutada arvamuslikku teksti kuuluks nende kohustuste praktilisse tuuma.

Euroopa Komisjoni ametlikus ülevaates on AI Act riskipõhine raamistik, mis keelab muu hulgas kahjuliku manipuleerimise ja haavatavuste ärakasutamise ning seab kohustused erinevatele tehisarusüsteemidele. Üldotstarbeliste mudelite reeglid hakkasid kohalduma 2. augustil 2025 ning süsteemse riskiga mudelite puhul lisanduvad turvalisuse ja riskihindamise kohustused.

Digital Services Act nõuab väga suurtelt veebiplatvormidelt süsteemsete riskide tuvastamist ja maandamist, sealhulgas riskid, mis puudutavad sõnavabadust, meediavabadust, pluralismi, diskrimineerimist, laste õigusi, avalikku julgeolekut ja valimisprotsesse. Euroopa Komisjoni järgi kuuluvad VLOP-ide ja VLOSE-ide kategooriasse teenused, millel on EL-is üle 45 miljoni kasutaja kuus.

Uuringu autorite mure on, et arvamusnihe võib jääda nende kategooriate vahele. Kui postitus ei ole vale, ebaseaduslik ega otseselt diskrimineeriv, kuid miljonid postitused nihkuvad sama tööriista tõttu samas suunas, on reguleerijal raske öelda, milline konkreetne reegel on rikutud. Euroopa Digiteenuste Nõukogu ja Komisjoni 2026. aasta süsteemsete riskide aruanne käsitleb väga suurte platvormide riske, kuid uuringu kirjeldatud mikro-nihe on autorite hinnangul veel halvasti mõõdetav ja halvasti piiritletud.

06Eesti lugeja vaade: praktiline küsimus on usaldus, mitte ainult poliitika

Eesti kasutajale tähendab see uuring eeskätt seda, et „paranda mu postitust“ ei ole alati neutraalne käsk. Kui tööriist muudab sõnastust teravamaks, kindlamaks, lepitavamaks või ideoloogiliselt ühes suunas nihutatuks, võib kasutaja avaldada teksti, mis on küll tema teemast lähtuv, kuid mitte päris tema algne rõhuasetus.

Ettevõtetele ja turundustiimidele on risk teistsugune. Brändid kasutavad tehisaru sageli LinkedIni postituste, kommentaaride, kampaaniate ja kliendisuhtluse sõnastamiseks. Kui sama tööriist lisab järjekindlalt kindlat maailmavaadet, ühtlustab keelt või kaldub teatud ühiskondlikes küsimustes ühele poole, võib ettevõtte avalik hääl muutuda märkamatult. See puudutab eriti teemasid, kus ettevõte peab olema täpne: tööandjabränd, mitmekesisus, kliimapoliitika, küberturvalisus, andmekaitse ja avaliku sektori koostöö.

Avaliku sektori jaoks on olulisem küsimus vastutus. Kui ametnik, õpetaja, kommunikatsioonispetsialist või poliitik kasutab tehisaru abina avaliku teksti koostamiseks, peab olema selge, kes kontrollib lõplikku sõnumit ja milline on tööriista mõju. „Inimene vaatas üle“ ei pruugi olla piisav, kui inimene ei märka, et tööriist on rõhuasetuse juba muutnud.

Meediaväljaannetele on järeldus samuti praktiline. Kui toimetus kasutab mudelit pealkirjade, sotsiaalmeedia sissejuhatuste või kontekstilõikude koostamiseks, tuleb kontrollida mitte ainult faktivigu, vaid ka suunanihet. Küsimus ei ole ainult selles, kas tekst on ladus, vaid kas see säilitab allika mõtte, toonivahe ja ebakindluse.

07Mida uuring ei tõesta?

Uuring ei tõesta, et kõik tehisaru kirjutusabid kallutavad kõiki kasutajaid samamoodi. Vaadeldi kindlaid mudeleid, kindlaid andmestikke, kindlaid teemasid ja kindlaid ülesandeid. Samuti ei mõõdetud päris platvormikasutajate pikaajalist käitumist reaalses sotsiaalmeedias, vaid kombineeriti tekstikatseid matemaatilise mudeli ja võrgustikusimulatsioonidega. Autorid ise märgivad piiranguna, et vaja oleks suuremahulisi kasutajauuringuid ning teisi arvamusdünaamika mudeleid.

Uuring ei tõesta ka, et kallutatus tuleb ainult mudelist. Vastupidi, Groki näide näitab, et platvormi juhised, kasutusliidese valikud ja funktsiooni eesmärk võivad mõjutada lõpptulemust vähemalt sama palju kui mudeli baaskäitumine. See on oluline, sest reguleerimine ja audit ei saa piirduda mudelifaili või treeningandmetega; vaadata tuleb tervet toodet.

Veel üks piirang puudutab väärtushinnanguid. Kui mudel nihutab teksti näiteks relvakontrolli või kliimapoliitika ühes suunas, võib osa kasutajaid pidada seda „paremaks“ või „vastutustundlikumaks“ sõnastuseks. Kuid avaliku arutelu seisukohalt ei ole põhiprobleem selles, kas konkreetne suund meeldib, vaid selles, kas suunanihe toimub nähtamatult ja platvormi kontrolli all.

08Mida peaks edasi jälgima?

Esimene asi on läbipaistvus. Kui platvorm pakub postituse parandamist, konteksti lisamist või automaatset kokkuvõtet, peaks kasutajal olema võimalik näha, milline oli algne tekst, mida muudeti ja mis tüüpi juhised tööriista suunasid. See ei pea tähendama iga sisemise prompti avaldamist, kuid vähemalt toote tasemel peaks olema selge, kas eesmärk on neutraalne keeleparandus, kaasavuse suurendamine, toksilisuse vähendamine, faktitäpsustus või argumentide tugevdamine.

Teine asi on audit. Platvormid peaksid testima sotsiaalmeedia kirjutus- ja selgitustööriistu teemade kaupa, mitte ainult üldise ohutuse või solvava sisu suhtes. Uuring näitab, et üks tööriist võib olla ühel teemal suhteliselt neutraalne, teisel teemal aga järjekindlalt kallutatud.

Kolmas asi on kasutaja kontroll. Praktiline kaitse ei ole ainult märge „loodud tehisaruga“, sest probleem võib tekkida ka siis, kui inimene ise teksti alustas. Kasulik oleks näidata kasutajale sisulisi muudatusi: millised väited lisati, millised eemaldati, kas toon muutus, kas seisukoht tugevnes või nõrgenes.

09Kokkuvõte

Oxfordi ja Potsdami teadlaste töö kirjeldab avaliku arutelu jaoks olulist riski: tehisaru ei pea arvamust mõjutama suure kampaania, võltskonto ega otsese veenmise kaudu. Mõju võib tulla väikestest parandustest, soovitustest ja selgitustest, mis muudavad inimeste enda sõnumeid enne, kui teised neid näevad.

Eesti ettevõtete, avaliku sektori ja meedia jaoks on praktiline järeldus lihtne: tehisaru kirjutusabi ei tohi käsitleda pelgalt õigekirja- ja stiilitööriistana. Kui tööriist osaleb avaliku teksti loomisel, tuleb kontrollida ka seda, kas ta säilitab mõtte, vaatepunkti ja ebakindluse. Sotsiaalmeedias võib just väike, korduv ja nähtamatu nihe olla kõige raskemini märgatav mõjuvorm.

10KKK

Mis uuringuga on tegemist?

Tegemist on Oxford Internet Institute’i ja Hasso Plattneri instituudi teadlaste arXivi eeltrükiga „AI-Mediated Communication Can Steer Collective Opinion“. Uuring avaldati 15. mail 2026 ning Oxfordi teate järgi on see vastu võetud ICML 2026 AI4Good ja Technical AI Governance Research töötubadesse.

Mida teadlased leidsid?

Teadlased leidsid, et mitu suure keelemudeli perekonda muutsid vaidlusalustel teemadel inimeste kirjutatud postituste suunda ka siis, kui mudelile anti juhis säilitada algne mõte. Simulatsioonid näitasid, et sellised väikesed nihked võivad võrgustikus kordudes mõjutada keskmist arvamust.

Kas see tähendab, et tehisaru manipuleerib inimesi tahtlikult?

Ei. Uuring ei tõesta tahtlust. See näitab, et mudelite, promptide ja platvormi disaini koosmõju võib tekitada süsteemse suunanihe. Mõju võib tekkida ka siis, kui tööriista nähtav eesmärk on lihtsalt kirjutatu parandamine või konteksti lisamine.

Mis on tehisaru vahendatud suhtlus?

See tähendab olukorda, kus tehisaru seisab inimestevahelise suhtluse vahel: ta kirjutab, parandab, lühendab, tõlgendab või selgitab ühe inimese teksti enne, kui teine inimene seda näeb. Näiteks võib see olla LinkedIni postituse parandamine või X-i postituse „Explain this post“ tüüpi kontekst.

Mis oli Groki näites oluline?

Teadlased testisid X-i „Explain this post“ funktsiooni promptimalli põhjal aborditeemalisi postitusi ja leidsid, et Grok toetas pro-life suunaga postitusi sagedamini kui pro-choice suunaga postitusi. Uuring seostas selle mõju ühe promptijuhisega, mis käskis vajadusel vaidlustada peavoolunarratiive.

Kas EL-i AI Act ja DSA katavad selle riski?

Osaliselt, kuid mitte selgelt. AI Act käsitleb tehisaru riskitasemeid ja üldotstarbeliste mudelite kohustusi, DSA aga väga suurte platvormide süsteemseid riske. Uuringu autorite hinnangul võib peen ja nähtamatu arvamusnihe jääda nende raamistike vahele, sest see ei pruugi olla otseselt ebaseaduslik sisu, valeinfo ega valimisse sekkumise eesmärgil loodud süsteem.

Mida peaks ettevõte või toimetus tegema?

Tehisaru abil parandatud teksti tuleb kontrollida mitte ainult faktide, vaid ka rõhuasetuse ja hoiaku muutuse suhtes. Kasulik on võrrelda algset ja muudetud teksti, eristada keeleparandus sisulisest ümberkirjutusest ning vältida automaatset avaldamist ühiskondlikult tundlikel teemadel.

Mida peaks edasi jälgima?

Jälgida tuleks, kas platvormid hakkavad avaldama rohkem infot kirjutus- ja selgitustööriistade juhiste kohta, kas DSA auditid hakkavad hõlmama tehisaru vahendatud arvamusnihet ning kas tulevased uuringud kinnitavad sama mõju päris kasutajate pikaajalises käitumises.